Sooline (eba)võrdsus

Foto: SCANPIX

Mehed teenivad rohkem kui naised, töötavad vähem ning hõivavad rohkem juhtivaid kohti – kuid naised elavad kauem, on haritumad ja saavad varem pensionile. Kuidas mõlema sugupoole häid omadusi kasutada, et kõigi elu paremaks muutuks?

Majanduskriis tõi teravalt välja selle, kui oluline on oma ressursse parimal viisil ära kasutada, kui soovime saavutada kindla tõusu, mis on tulevikus kõigile kasuks. See hõlmab ka inimesi – talentide maksimaalne rakendamine tähendab seda, et meestel ja naistel on võrdne võimalus panustada nii tööl kui kodus, kirjutab Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon (OECD).

Kus aga peitub ühine nimetaja OECD riikide, kus rohkem naisi omandab kõrgharidust kui mehed, ja naaberriikide vahel, kus on endiselt raskusi tütarlastele esmase hariduse võimaldamisega?

Tegelikult polegi need äärmused üksteisest niivõrd kaugel, vähemalt mitte aja mõttes. Polnud ammu, kui paljud naistöölised olid sunnitud töölt lahkuma pärast abiellumist. Muutused on visad toimuma, kuid valitsused võivad õppust võtta teistelt riikidelt, kes on juba saavutanud seda, mille poole nemad alles püüdlevad. Samas tuleb tagada ka, et muutustega ei tekiks uued ootamatud ja ettekavatsemata ebavõrdsuse vormid.

Haridus: mis saab poistest?

OECD riikide aastatepikkused pingutused pakkuda naistele haridust on jõudnud punkti, kus naised lõpetavad tõenäolisemalt keskkooli kui mehed ning astuvad ülikooli. Nüüd on tekkimas uus probleem: kuidas aidata poisse? Alates 2000. aastast, kui OECD riikides hakati läbi viima PISA-teste, on tütarlapsed alati paremaid tulemusi saavutanud kui poisid.

Miks poisid tunnevad näiteks lugemise vastu vähem huvi kui tüdrukud? Kas asi võib olla selles, et algklassides on kirjandusõpetajad reeglina naised ning seetõttu tundub lugemine olevat naiselik tegevus? Või on kohustusliku kirjanduse nimekirjas valed teosed? Kuidas muuta poiste ja tüdrukute haridust võrdsemaks? Kui naiste hariduse osas suudeti edusamme teha, kas nüüd tuleks samal moel keskenduda meeste haridusele?

Kõik see ei tähenda aga, et naistega poleks üldse probleeme. Naisi on keeruline veenda õppima reaalerialasid ning seejärel minema tööle teadusvaldkonda. Paljudes riikides on lausa puudus reaalalade esindajatest.

Pension

Kuigi naiste eluiga OECD riikides on meeste omast pikem – vastavalt 82,2 aastat ja 76,7 aastat –, lähevad naised meestest varem pensionile. See vahe on paljudes riikides väiksemaks muutumas, sest võetakse vastu pensionireforme, aga isegi 2050. aastal saavad mehed õiguse pensionile minna naistest paar kuud hiljem.

Kuna naised teenivad elu jooksul vähem kui mehed, on meestel pensionieas rohkem raha ning võib juhtuda, et naised veedavad pensioni vaesuses.

ÜRO naiste teemadega tegeleva ameti direktor Michelle Bachelet ütles, et sooline võrdõiguslikkus peab saama reaalsuseks, sest võrdsed õigused ja võimalused tingivad terve majanduse ja ühiskonna. Kui naised ja mehed soovivad töötada ja oma eraelu nautida, peab süsteem tegema kõik endast oleneva, et nad seda teha saaksid.