Perega puhkusele minnes paki reisiapteek kohvrisse!

Proviisor soovitab: apteeker Liia Saava rõhutab, et ravimeid reisile valides tuleb lähtuda esmalt sellest, kas minnakse soojale või külmale maale. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Apteek1 proviisor Liia Saava rõhutab, et perega reisile minnes ei tohiks unustada kaasa võtta ravimeid, mida mõni pereliige iga päev kasutama peab. Ent häid soovitusi on tal veelgi.

Kuigi juuresolevalt pildilt võib jääda mulje, et reisile minnes võiks kaasavõetavaid arstimeid olla vaat et kohvritäis, pole see siiski päriselt nii. Ravimeid ei peaks sugugi nii palju olema, küll aga võiksid kaasas olla need, milleta läbi ei saa.

Proviisor Saava ütleb, et esimene mõte reisiapteeki koostades võiks olla see, et kroonilist haigust põdev pereliige reisipalavikus mõnd vajalikku arstimit koju ei unustaks. «Näiteks vererõhu-, astma- või suhkurtõve ravimid. Või kui on teada, et lapsel on mõni krooniline haigus, siis tuleks jälgida, et vastavad ravimid kindlasti kaasas oleksid,» toonitab Saava. «Muud ravimid võiks üle vaadata sellise pilguga, kas sõidetakse soojale maale või põhjamaale, Euroopasse või mõnda eksootilisse riiki.»

Päikesele vastu

Soojale maale päikesevanne võtma sõites tuleks ilmtingimata kotti pista päevituskreem. Arvestades laste õrna nahka, sobiks neile kindlasti kõrgema UV-faktoriga päikesekaitsekreemid. Kaasa tasuks võtta ka jahutav geel, mis aitab päikesepõletuse korral. «See jahutab põletada saanud nahapinda ning väldib villilise ja kestendava naha teket.

Viivitamatult pantenoolkreemi nahalekandmine on n-ö vananenud seisukoht, sest nii võib põletada saanud nahapinna alust kude veelgi rohkem kahjustada. Seda võib nahale kanda siis, kui põletik on kadunud.»

Sama kehtib ka mägedesse suusareisile sõites, kus tuleb ilmtingimata kaitsta nägu, eriti suu- ja ninapiirkonda. Kellel on kalduvus herpese tekkeks, võiks ennetavat kreemi juba aegsasti huultele määrida. «Sest herpese viirus aktiveerub päikese tugeva toimega. Samuti võib see aktiveeruda näiteks lennukis või ükskõik millises olukorras, milles inimene iga päev ei viibi. Herpest võib põhjustada ka tugev tuul või üldse pingeline ja stressi tekitav olukord.»

Saava sõnul ei tohiks kindlasti unustada ravimeid, millega võimalikele vigastustele esmast leevendust leida. Võib ka joodiga haavu puhastada, mikroobe tapab see pruun vedelik efektiivselt, desinfitseerib samuti, ent mõned inimesed võivad selle suhtes allergilised olla. Niisiis on kindlam kasutada mõnd tõeliselt head plaastrit, mille alumine pool on desinfitseeriva ainega kaetud. «Praegu on apteekides saadaval hõbekolloidiga immutatud haavaplaastrid. Veel parem oleks elastne plaaster – kui haav paikneb liikuval kohal, tagab see plaastri paigalpüsimise.» Haavapuhastusvahendiks sobib hästi tuntud vesinikülihape või mõni muu antiseptikum.

Vana hea söetablett

Arvestada tuleb sellega, et reisil olles võib endast märku anda allergia, millest inimesel polnud varem aimugi. Sest paljugi, millega seal tutvust tehakse – põhjuseks võivad olla kasvõi seni proovimata võõrapärased hõrgutised, putukahammustus või võõras õietolm. Saadaval on spetsiaalsed allergiatabletid, mis mõjuvad ühtviisi nii õietolmule, putukahammustusele kui muule allergeenile.

Tundmatud hõrgutised, vürtsikad toidud või viletsa kvaliteediga kraanivesi võivad põhjustada aga kõhuhädasid, sest ärritavad soolte mikrofloorat. Äkiline kõhulahtisus võib kogu reisi rikkuda. Seepärast võiks reisipaunas olla kiire toimega kõhukinnisti, et ekskursioonil käimise asemel mitte pidevalt tualetis istuda. Manustada võiks ka piimhappebakterit sisaldavat preparaati, mis soole mikrofloorat taastama hakkab. Põhimõtteliselt tulevad siinkohal appi isegi jogurtid, ehkki neis leidub piimhappebakterit preparaadist tunduvalt vähem. Ülesöömisest või vürtsikast toidust tingitud kõrvetistest vabastavad maohappe neutraliseerijad.

Igaks juhuks võiks kaasas olla ka kõhulahtisti, eriti kui süüa väga vürtsikat toitu. Lahtistiks sobivad tilgad ja spetsiaalsed puuviljakuubikud. Mis puudutab aga vana head söetabletti, siis see aitab nii kõhukinnisuse kui -lahtisuse korral. Palavikurohtusid ja valuvaigisteid ei tohi samuti unustada. Sobivad paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavad preparaadid, sest need on nii palavikku alandava kui valuvaigistava toimega. «Eelistatud on paratsetamool, sest see sobib ka lastele ja rasedatele ning põhjustab vähem maoärritusi,» märgib Saava.

Apteeker oskab kindlasti aidata ka siis, kui küsida temalt vahendeid, mis aitavad jalgade väsimuse, veenilaiendite ja jalatursete korral. Neid läheb vaja, kui läbitud pikk matkarada või linnaekskursioon ning jalanõud on valesti valitud. Juhul kui liigesedki turgutust vajavad ja vaevab lihase- või liigesevalu, võiks kaasas olla valuvaigistav geel.

Eksootilisse riiki, näiteks Indiasse sõites peaks aga konsulteerima reisimeditsiiniarstiga. Tema hindab, kas on vaja vaktsineerida või võtta näiteks malaariavastaseid tablette.

Reisil olles tuleks kindlasti pesta sageli käsi ning kaasas võiksid olla ka niisked desinfitseerivad rätikud, et vajadusel käsi pühkida. See puudutab eriti lapsi, kes kipuvad tihti sõrmi suhu panema või silmi hõõruma.

Liia Saava rõhutab, et õigem oleks soetada ravimid Eestis. Võõras paigas ei pruugi te osata apteekrile oma hädasid seletada. Eriolukorra puhul, kui tõesti mõni ravim koju jäi, tuleks aga kindlasti kohalik ladina köök üles otsida ning kas või žestidega rohumüüjale oma soov selgeks teha. «Oluline on abi saada. Ja mitte hakata raha peos veeretama, sest kui kohapeal haiglaravile jääda tuleb, on see juba palju kulukam.»