/nginx/o/2009/08/14/221257t1h242b.jpg)
Põhja politseiprefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse juht, vanemkomissar Rait Pikaro selgitab, mida teha lähisuhtevägivalla korral.
Rait Pikaro: vägivald on enamasti süvenev nähtus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Julgustan kõiki perevägivalla ohvreid kohe politseisse pöörduma. Kinnitan, et füüsilise vigastuse olemasolu pole seejuures primaarne. Piisab, kui inimene on valu ja hirmu tundnud. Lähisuhtevägivalla kuriteokoosseisu annab ka lihtsalt ähvardamine, mille puhul füüsilist kontakti ei peagi olema. See kehtib ka meilide ja telefoni teel toimuva ähvardamise kohta.
Inimest käsitleme kannatanuna, kui ta ütleb, et oli konfliktolukord, mille käigus toimus ka löömine, ehkki mingit jälge sellest kehale ei jäänud.
Kriminaalmenetluse käigus üritatakse leida selle kohta, et valu võidi tekitada, ka muid tõendeid. Alati on abiks tunnistajad, parem, kui need poleks asjaga liiga emotsionaalselt seotud, vaid saaksid erapooletuid ütlusi anda. Vahel otsime ka inimesi, kes pole otsesed pealtnägijad, kuid tunnevad kodust olukorda üldiselt ja teavad osaliste tausta.
Vägivallategu on alati ettearvamatute tagajärgedega, eriti ohtlik on aga perevägivald, sest siin kannatavad sageli ka lapsed, kes seda pealt näevad. Ka ühestainsast tõukamisest või löögist võib saada väga raske vigastuse. Vägivald on enamasti süvenev nähtus, mis tähendab, et vägivallatseja võib muutuda järjest jõhkramaks. Lõpuks võivad vigastused muutuda eluohtlikuks ja lõppeda isegi surmaga.
Mina soovitaks isegi mitte esimest vägivallakorda oodata, vaid pöörduda politseisse kohe, kui tekivad ähvardused ja viited võimalikule vägivallale. Kui tegemist on purunenud suhtega, siis tuleks otsida võimalust ära minna või leida muid viise ohtliku olukorra ennetamiseks. On võimalik panna ka lähenemiskeeld, mille igal konkreetsel juhul otsustab prokurör.
Lähisuhtevägivalda esineb rohkem madala sotsiaalse staatusega inimeste hulgas, aga see ei ole alati nii. Pahatihti on põhjuseks alkohol.
Koduvägivalla all ei kannata ainult naised, meie arvud näitavad, et ohvrite hulgas on mehi koguni viiendik, ja need on ainult need, kes on julgenud abi järele tulla. Selle aasta üheksa kuuga registreeriti Eestis 1990 lähisuhtevägivalla juhtu, neist 1214 Põhja prefektuuris. Seda on meie hinnangul liiga palju.