Kehalõhnad peegeldavad tundeid

Foto: SCANPIX

Suur osa loomade suhtlemisest käib feromoonide ja lõhnamolekulide abil. Kui palju inimene seda iidset keemilist keelt mõistab, pole päris selge.

Hollandi Utrechti ülikooli uurimus näitas, et tõenäoliselt oleme suutelised lõhnade kaudu kõiki tundmusi jagama, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Emotsioonide väljendamine täidab korraga mitut eesmärki. Hirmunud näoilme saadab teistele signaali meie tunnete kohta ja hoiatab samaaegselt võimaliku ohu eest.

Emotsionaalsel näoilmel on ka füsioloogiline mõju – kiireneb silmade liikumine, tajud muutuvad erksamaks ja me hakkame kiiremini läbi nina hingama.

Vastikussignaalid hoiatavad kahjulike ainete eest – näiteks nina krimpsutamine takistab õhu sissevoolu.

Utrechti psühholooge Gün Semini ning Jasper de Grooti huvitas keemiliste signaalide mõju inimeste sotsiaalsele suhtlusele.

Nad oletasid, et higis leiduvad ained tekitavad lõhna tundjas samu emotsioone, mida tundis lõhna eritanud inimene. Nii toimub emotsionaalne sünkroniseerimine. Inimesed, kes tunnevad hirmuga vallanduvat higilõhna, peaksid samuti tegema hirmunud näo.

Oletuse kontrollimiseks kogusid teadlased higi meestelt, kes vaatasid kas õudust või vastikustunnet tekitavat filmi.

Katsealused pidid kaks päeva enne higiproovi andmist loobuma suitsetamisest, alkoholist, tugevamaitselisest toidust ning tugevast treeningust. Samuti oli lubatud vaid lõhnavaba kodukeemia ning kosmeetika.

Higilõhnadega mõjutati naissoost katsealuseid, kes pidid midagi silmade abil otsima. Uurijad jälgisid nende pilku ja näoilmeid.

Hirmuhigi lõhna tundnud naiste näoilme muutus samuti hirmunuks. Vastikustundega eritatud higi lõhna tajunud katsealused tegid samuti vastikust väljendava näo.

Tajutud lõhnad mõjutasid ka naiste käitumist. Hirmu tajunud vabatahtlikud olid võimalikult erksad ja ettevaatlikud, vastikust tundnud katsealused seevastu muutusid umbusklikuks.

Lõhnade mõjul polnud mingit seost sellega, kui intensiivseks või ebameeldivaks naised neid hindasid.

Semini kinnitusel on avastus väga tähtis. See lükkab ümber üldise arusaama, et inimesed suhtlevad omavahel vaid keele ja visuaalsete signaalide abil. Jagame pidevalt teistega keemiliste märguannete abil oma emotsioone, kuid me ise ei teadvusta seda.

Ühtlasi selgitab see tuntud nähtust, kus rahvamassis kanduvad tunded kergesti kõikidele inimestele. Nakkavaks muutuvad nii hirm, lõbusus kui ka hüsteeria.

Uurimus ilmus ajakirjas Psychological Science.