/nginx/o/2012/11/02/1406984t1h707c.jpg)
Tiina (28) ja Romek (31) Veldi perre sündisid augusti alguses teadaolevalt Jõgeva linna läbi aegade esimesed kolmikud. Nende pere puhul peab ütlemine: «kus on, sinna tuleb ka juurde», sajaprotsendiliselt paika, sest enne kolmikute sündi kasvas peres juba kolm poega. Õnnelikel vanematel on ootamatust suurest juurdekasvust ainult hea meel ja kolmikute sünd tõi neile rohkem rõõmu kui muremõtteid hakkamasaamise pärast.
Pereema Tiina kinnitas, et kõik tema lapsed on olnud planeeritud. «Lapsed ongi elu ja ennekõike pereelu lahutamatu ja loomulik osa. Vale on öelda, et lapsi on ilmtingimata tarvis või lapsed muretsetakse. Lapsed tulevad ikkagi siis, kui on õige aeg,» tunnistas Tiina. Veltide peres kasvavad kümneaastane Michael, viieaastane Robin, kaheaastane Ayrton ja nüüdsest ka kahe ja poole kuused Ronnie, Mia-Mercedes ja Robert, kirjutab Eili Arula ajalehes Vooremaa.
Neljanda lapse planeerimine tuli vanematel mõttesse siis, kui pereisa Romek Afganistanist missioonilt naasis. «Rohkem oli see mõttes ikkagi Romekil,» meenutas Tiina. Vaid kuu aega pärast neljanda lapse saamise soovi tekkimist teatas Tiina, et ootab last. Kümnendal rasedusnädalal ultrahelis teatas arst, et kuulda on kahed südamelöögid ning Romek ja Tiina saavad kaksikud.
«See uudis tuli tõesti ootamatult ja võttis veidi põlvist nõrgaks. Romek jäi uudist kuuldes hästi vaikseks ja ei rääkinud minuga õhtu otsa,» meenutas Tiina. Pereisa seedis uudist ja klaaris mõtteid poole ööni Xbox mängukonsooliga mängides ning teatas hommikul oma abikaasale, et tegelikult on see lahe, et ühe lapse asemel sünnib kaks. «See on ju vähemalt eriline,» meenutas Romeki sõnu tema naine.
Paar nädalat hiljem selgus ultraheliuuringu käigus, et sünnivad hoopiski kolmikud. See teadmine polnud vanemate jaoks enam šokk, vaid meeldiv üllatus, sest kolmikud on ju veel erilisemad ja haruldasemad kui kaksikud.
Raseduse ajal oli muretsemist palju, sest kolmikute puhul on riskid alati suuremad kui ühe lapse puhul. Liiatigi ei saa raseduse ajal kolmikute puhul teha selliseid uuringuid, mida tehakse ühe lapse puhul, mistõttu tuli arsti juures kontrollil käia tihemini kui vanemate laste ootamise ajal.
Kolmikutest noorim oli hiljuti üliraskes seisus
Kolmikud toodi keisrilõike abil ilmale 7. augustil, kui oli käimas Tiina kolmekümnes rasedusnädal. Poisid kaalusid ligikaudu 1600 grammi ja tüdruk veidi enam kui 1400 grammi. Algul said beebid lisahapnikku, sest nad ei suutnud veel iseseisvalt hingata. Pärast umbes kuu aja pikkust haiglasviibimist lubati lapsed koju.
Sellega probleemid siiski veel ei lõppenud. Septembri lõpus avastas Tiina, et kolmikutest noorim, Robert, ei hinga enam normaalselt. Kui ema last sülle üritas võtta, oli poiss nagu sült ja ei reageerinud millelegi. Kohe asus ta pojale kunstlikku hingamist tegema ja kutsus kiirabi. Robert viidi Tartu haiglasse, kus ta pidi mõnda aega hingamisaparaadiga ühenduses olema.
Igaks juhuks viidi paari päeva pärast Tartu haiglasse järele ka Mia-Mercedes ja Ronnie.
Nädalajagu olid lapsed uurimise all, kuid midagi ei leitud. Lapsevanemad muutis selline juhtum muidugi äärmiselt ettevaatlikuks ning kui taas kodus oldi, käis ema iga natukese aja tagant kolmikuid kontrollimas. Pealegi ongi beebid pigem vaiksed ja rahulikud, peamiselt magavad või söövad, ning teevad häält üsna vähe.
Kui kolmikud oleksid sündinud õigel ajal, oleksid nad praegu vaid kahenädalased. Nende arengu jälgimisel võetakse arvesse sedagi, et lapsed sündisid umbes kaks kuud enne õiget aega. Samas on lapsed kenasti kosunud, kaaluvad praegu üle kolme ja poole kilo ning muid erisusi neil peale Roberti ninal oleva prillikujulise nahadefekti pole.
Takistuseks pole viies korrus ega väike korter
Veltide pere elab Jõgeval viiekorruselise maja viimasel korrusel. Kui mõnel täies elujõus mehelgi on harjumatu viiendale korrusele ronida, siis on väga raske ette kujutada, kuidas õbluke Tiina koos kolme hällilapsega trepist üles ja alla käib. Hetkel Tiinal enda sõnul sellega probleeme pole. «Olen harjunud trepist üles-alla käima. Vahel on päeva jooksul vaja mitu masinatäit pesu õue kuivama viia,» rääkis ta. Kolmikuid veab ta alla ühekorraga. Riputab kummassegi käevangu ühe hälli, kolmandal võtab sangast kahe käega kinni. Keerulisem on Tiinal aga suuremate lastega. «Kolmikutega on lihtne: ma panen nad riidesse, võtan sülle ja viin alla. Teiste lastega on vaja õiendada ja tagant sundida, öeldes, et palun pane nüüd saapad jalga, pane jope selga, hakkame minema.»
Mis puutub pere eluasemesse, siis praegu nad ruumipuuduse üle veel ei kurda. Romeki ja Tiina korteris on kolm tuba, kuhu kenasti ära mahutakse. Praegu elavad kolmikud emme ja issiga ühes toas. Eks mõtted on liikunud ka suurema eluaseme otsimise peale, kuid reaalseid samme selleks veel ei astuta. Probleemiks võib saada ka autoga liiklemine. «Me alles vahetasime viiekohalise auto seitsmekohalise vastu, mis algselt arvatud kaksikute sündimise puhul oleks olnud ideaalne. Kuid nüüd tuleb vaadata siis kaheksakohaline auto,» nentis pereema.
Nüüdsest kuue lapse vanemad Romek ja Tiina üleliia ei muretse, kinnitades, et nad saavad oma laste kasvatamisega rahalises mõttes hakkama. Mõningad väljaminekud tuleb lihtsalt ära jätta ja sellega leppida. Siiski on vanemad realistid ning ei karda vajadusel abi paluda.
Tiina pöördus eelmisel kuul linnavalitsusse, et ehk on võimalik saada endale korra või paar kuus kedagi appi lapsi valvama või koristamisel abiks olema. Sellist varianti neile küll ei pakutud, kuid linnavalitsus otsustas pere väljaminekutekoormat kergendada, ostes neile spetsiaalse kolmikute vankri, mis maksis tublisti üle tuhande euro ja mida Eestist polnudki võimalik soetada.
Romek ja Tiina on tänapäeva mõistes eriline perekond, sest nii noortel lapsevanematel pole enamasti rohkem kui üks või kaks last. «Kui kellegi võõra inimesega on jutuks tulnud, et meil on kuus last, siis miskipärast arvatakse automaatselt, et oleme kergelt asotsiaalsed või joomalembesed. Ei usuta, et normaalsetel ja eriti nii noortel inimestel võib ka palju lapsi olla,» rääkis Tiina.