Üllata mind!

Foto: SCANPIX

Koolitaja Ardo Reinsalu kirjutab portaalis ajajuhtimine.ee sellest, et efektiivne ajajuhtimine ei pea tingimata tähendama igavat elu.

«Üllata mind!» ütles populaarses multifilmis «Rattatouille» toidukriitik Anton Ego väikesele kokale peale seda, kui oli mõistnud, et elus on midagi muud peale reeglite ja korra. Pidev aja puudus nõuab meilt aina tõhusamat efektiivsust. Efektiivsus omakorda filtreerib välja kõik teistsuguse ning kontsentreerub ainult hädavajalikule. Olukorda edasi utreerides muutume üliefektiivseteks robotiteks, kes teevad asju alati ühtemoodi, kuna see on kõige mõistlikum oma ajalise ressursi kasutamine.

Kaasaegne tehnoloogia aitab üheülbalisusele jõudsalt kaasa. GPS-i põhine navigeerimine valib meile mitte kõige huvitavama, vaid kõige lühema tee sihtkohta. Sotsiaalmeedia kaudu suhtleme üha rohkem endaga sarnaste inimestega. Minu käitumist jälgivad reklaami- ja teenusepakkujad suunavad mulle «sobivat», st üllatusi välistavat informatsiooni. Maandades negatiivse üllatuse riski võtame endale ka võimaluse positiivselt üllatuda. Kas efektiivne ajajuhtimine tähendab igavat elu?

Õnneks ei pea see nii olema. Tim Wilson Virginia Ülikoolist viis läbi huvitava katse. Osadele katsealustest öeldi, et nad on võitnud ühe kahest neile meeldivast auhinnast ja see auhind anti neile kohe ka kätte. Teistele katsealustele öeldi samuti, et nad on võitnud ühe kahest neile meeldivast auhinnast, aga nemad ei saanud teada täpset auhinda enne uuringu lõppu. Wilson leidis, et oma auhinda pikemalt oodanud grupi positiivne meeleolu kestis märkimisväärselt kauem! Seega kui üllatused ja positiivne ebakindlus aitavad tõsta elukvaliteeti, siis tuleb selleks võimalus anda.

Selleks, et mõelda uusi mõtteid ja leida uusi lahendusi tuleb aeg-ajalt astuda välja igapävasest rutiinist. Kui tavaliselt sõidad tööle ühe tänava kaudu, siis proovi seekord alternatiivset marsruuti. Uus ümbrus võib tekitada uusi mõtteid, veelgi efektiivsema logistilise lahenduse või lihtsalt esteetilise naudingu.

Teine hea võimalus on lugeda täiesti teistsuguseid ajalehti ja ajakirju. Kui tavaliselt loed Tehnikamaailma, siis nüüd võta kätte Kodukiri. Kui oled TMK lugeja, siis vaata Forbes-i. Loomulikult ei pruugi uuest ajakirjast loetav üldse huvi pakkuda, küll aga avardab see meie maailmavaadet ja võivad tekkida uudsed ideed ning lahendused enda valdkonnaga seoses.

Kuula muusikat, mida sa tavaliselt ei kuula. Tuttav ja meeldiv muusika tekitab meis positiivseid ja rahulolevaid emotsioone, mis on enamasti väga hea. Kuid meile mittesobiv muusika võib tekitada kerget ebamugavust, pinget ja see võib olla mõne uue lahenduse nägemiseks piisav mitterahuolu foon!

Meile meeldib suhelda inimestega, kelle maailmavaated on sarnased ja väärtushinnangud ühtivad meie omadega. Nad meeldivad meile, sest mõtlevad meiega sarnaselt, kuid selles on ühtlasi nende puudus – meil jääb saamata teistsugune nägemus! See ei tähenda, et me peaksime kohe oma sõpru hakkama välja vahetama. Pigem tuleks mõnikord liikuda seltskonnas, kus sa tavaliselt ei käi. Kuula inimesi, kes sulle ei meeldi ja pane tähele, mida nad räägivad. Kas ma saan sealt midagi kõrva taha panna?

Ajajuhtimise kontekstis ei tasu ära unustada, et kvaliteet on tihti olulisem kui kvantiteet. Rohkema rabelemise asemel on sageli vaja asju teha lihtsalt teisiti. Teisiti tegemiseks peab vaatama maailma uue pilguga. Uus pilk aga sõltub sellest, kui palju me oleme valmis laskma ennast üllatada.