Abieluteemalist lehekülge kokku pannes tabas mind ebameeldiv üllatus. Lootsin, et oma abielu- või vabaabielusuhetest on nõus rääkima ka mõned Eestis tuntud ja hinnatud inimesed. Esitasin küsimuse selle kohta, miks nad pole pidanud vajalikuks või võimalikuks oma kooselu ametlikult vormistada või miks nad seda lõpuks siiski tegid, kahele ministrile ja kolmele tippärimehele.
Sirje Niitra: lihtsalt koos elamine pole häbiasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paraku üks minister ei vastanud, ehkki lubas, ja teine sõimas mul viisakate väljendustega näo täis. Ärimehed pidasid sellist küsimust nende eraelu riivavaks. See paneb küsima, mida nad kardavad. Või hoopis häbenevad, et pole suutnud mitme aasta jooksul laste emale oodatud ettepanekut teha?
Tegelikult on põhjusi, miks avaldusi õnnepaleeks kutsutud asutusse ei viida, väga palju ja erinevaid. Vahel pole sel tõesti mõtet, vahel on ees aga täiesti arvestatavaid takistusi, nagu näiteks eelmise kooselu taak. Aga sellest võiks ju avaliku elu tegelased siis ka kõnelda.