Kas su laps võib olla küberkiusaja?

Foto: SCANPIX

Välismeedias võib tihti kohata pealkirju: «Küberkiusamise ohver võttis endalt elu», «Küberkiusamise juhtumeid on rohkem kui varem» ja «38 protsenti tüdrukutest ning 26 protsenti poistest kannatavad küberkiusamise all». Tänu meediale on antud probleem saanud palju kajastust ja tähelepanu.

Aga kas on piisavalt räägitud ka sellest, kuidas lapsevanemad saaksid kindlaks teha, kas nende laps võib olla küberkiusaja? Iga täiskasvanu saab aru, et kiusamine on vale. Sa ei pea ise kiusamist kogema, et ette kujutada, millist tunnet see kiusatavas tekitada võib, kirjutab Yahoo! Shine.

Kas oled mures, et su laps võib internetis teisi kiusata? Siin on mõned ohumärgid, millele tasuks tähelepanu pöörata.

Kõigepealt pead mõistma, et kiusajad õpivad kodus, et teisi inimesi võib halvasti kohelda või neile haiget teha. Mis siinkohal lapsi mõjutada võivad:

lapsevanem või täiskasvanu, kes on igapäevaselt lapse elus – see inimene käitub agressiivselt, talle meeldib domineerida ja kasutada oma füüsilist suurust, tugevust või intelligentsust teiste hirmutamiseks, ta on manipuleeriv, ebaviisakas ega austa teisi;

meedia – online-kultuur, mis last ümbritseb ning telesaated, mida ta vaatab, mõjutavad lapse käitumist;

täiskasvanutele mõeldud sotsiaalvõrgustikud Facebook, Twitter jne – sotsiaalvõrgustikud võivad tekitada arusaama, et kõik on lubatud ning et kasutajad ei vastuta oma tegevuste eest, sest internetis saab jääda anonüümseks. Pea meeles, et sinu kogemus sotsiaalvõrgustikes on täiesti erinev su lapse omast, seega tuleks kontrollida, kui palju aega ta sotsiaalvõrgustikus veedab;

YouTube – annab kõigile võimaluse näidata täpselt seda, mida kasutaja soovib. Mida provokatiivsem video, seda rohkem vaatajaid ja tähelepanu see saab;

Instagram – kui Facebookis on alumine vanusepiir 13, siis Instagramis vanusepiirang puudub. Sinna on võimalik kõiksugu fotosid postitada ja teiste postitatud pilte kiirelt kommenteerida.

Teiseks, umbes 50 protsenti päriselus kiusajatest on ka küberkiusajad. Küberkiusamist uuriva keskuse andmetel on lapsed, kes päriselus teisi kiusavad, tõenäoliselt agressiivsed ka internetis.

Neli võimalust, kuidas oma last aidata

1. Räägi lapsega ja selgita, et õelutsemine ning kiusamine on vale ja et sellist käitumist ei aktsepteerita.

2. Jälgi lapse tegevust internetis ja mobiiltelefonis. See ei tähenda tingimata lapse järgi luuramist ja nuhkimist, vaid pigem teadlik olemist sellest, millega laps internetis tegeleb.

3. Soovita lapsele noortele mõeldud internetilehti, kus toimub positiivne suhtlemine.

4. Kallista last. Kiusajal on tavaliselt madal enesehinnang ning ta võib otsida tähelepanu. Kas su laps on kiusaja või mitte, üks soe kallistus on täpselt selline tähelepanuavaldus, mida laps vanemalt vajab.