Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Mai Maser: kofeiini mõõdukas tarbimine ei ole tervisele kahjulik

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mai Maser
Mai Maser Foto: Erakogu

Tunnustatud toitumisteadlane dr. Mai Maser vastab enim levinud küsimustele, mis puudutavad kofeiini mõju meie tervisele.

Kofeiin on üks enim uuritud toidu ja jookide koostisosi maailmas. Seda leidub kohvis, tees, karastusjookides, šokolaadis, koola pähklites ja ka teatud ravimites. Kofeiin mõjutab meie organismi ainevahetust mitmel moel, muuhulgas stimuleerib kesknärvisüsteemi, muudab meid erksamaks ja annab energiat. Kuid kofeiini tarbides tuleb jälgida koguseid, sest liialdamisel võib see põhjustada rahutust ja ärevustunnet.

Kas kofeiiniga joogid (kohvi, tee, koolajoogid) viivad organismist vedeliku välja?

Kofeiinil võib olla lühiajaline (3-5 päeva kestev) organismist vett väljutav efekt, kuid seda ainult inimeste puhul, kes tavaliselt kofeiini sisaldavaid jooke ei tarbi. Kofeiini sisaldavatel jookidel ei ole vedelikku väljaviivat efekti, kui inimene tarbib kofeiini regulaarselt (nt joob kohvi). Juba tarbitud vedelik ise tasakaalustab vedelikukaotuse.

Kas kofeiinist võib jääda sõltuvusse?

Mõõdukal tarbimisel ei tekita kofeiin sõltuvust.  Kofeiini võõrutusnähud ehk abstinentsisündroom võib tekkida siis, kui inimene lõpetab järsku regulaarse kofeiini tarbimise. Sel puhul võib kofeiini võõrutusperioodil esineda uimasust, peavalu ja iiveldust, mis üldiselt mõne päevaga üle lähevad. Vaid harva võib tekkida olukord, kus inimene kaotab kontrolli kofeiini tarbimise üle. Sellistel puhkudel on aga eelnevalt tarbitud väga suuri kofeiiniannuseid (tavaliselt 600-750 mg ehk ca 7 tassi kohvi päevas), mille korral võib kofeiin organismis kuhjuda.

Kas kofeiini tarbimine mõjutab kuidagi luid, kas kofeiin on ikkagi tervisele ohutu?

Mõõdukal tarbimisel ei ole kofeiin tervisele kahjulik ega mõjuta kuidagi ka inimese luude olukorda. Osteoporoos ehk luuhõrenemine on skeleti haigus, mille puhul väheneb luude mass ja häirub luukoe struktuur. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Riskifaktorid haiguse tekkimisel on kaltsiumipuudus organismis, vähene liikumine, ebatervislik toitumine, suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine, aga ka kroonilised haigused ja pärilikkus perekonnas.

Mõõdukas koguses kofeiini tarbimine aga hoiab erksust, kiirendab ainevahetust, suurendab vastupanuvõimet ja vähendab väsimustunnet.  Ka migreenihaiged võivad kofeiinist abi saada. Sageli on neil peaaju veresooned lõtvunud, ja kuna kofeiin laiendab veresooni, siis võib tassist kangest kohvist väga suur abi olla.

Kas kofeiiniga karastusjoogid sobivad tasakaalustatud menüü juurde, ilma et tekiks ülekaal?

Võtmesõnaks on siin mõõdukus. Ei ole olemas halba või head toitu kui sellist — igal toidul ja joogil on menüüs oma koht. Süüa ja juua tuleb mõõdukalt ja kogustega ei tohi liialdada, siis jääb päevane kaloraaž arvestatud piiridesse ning ei ole ülekaalu tekke ohtu. Täiesti ilma ei pea end jätma ei magusast ega karastusjoogist, küsimus on alati tarbitava toidu hulgas ja energia kulutamiseks sobivas elustiilis.

Tagasi üles