Pärast unetut ööd kohtusid nad hommikul köögis. «Anna andeks,» ütles Mirjam aralt. «Sina mulle ka,» vastas Kristjan. Nad seisid ja vaikisid viivuks. «Kalli?» küsis neist üks. «Muidugi,» vastas teine ja seda nad tegidki, kuigi veidi kohmakalt. «Leppisime ära?» «Jah, kõik on korras.»
Vaidlemist ja tülisid tuleb ikka ette. Mõnikord ka väga inetuid tülisid. Tõeline väljakutse on aga nende lahendamine, kirjutab Psychology Today. Kristjani ja Mirjami meetod oli üsna tüüpiline, nad tahtsid juhtunu võimalikult kiiresti unustada. Kuigi selline lähenemine võib tunduda kõige mugavam, võib sel olla halbu tagajärgi. Muidugi tunnevad nad end paremini. Öised mõtted lahutusest ja palgamõrvari palkamisest on unustatud, kuid oma tundemaailmale tegid nad karuteene. Miks? Sest nad teadsid isegi, et kui nad oleks teema uuesti jutuks võtnud, oleks see jälle suureks tüliks puhkenud. Parem on asja vaka all hoida.
Tegelikult teadsid ka nemad, et lahendamata probleemid ei kao. Mõni paar ongi õppinud kikivarvukil käima ja neil võib olla sadu teemasid, mida nad kunagi ei puutu. Ainus probleem on see, et sealt on rääkimiseks väga vähe teemasid järele jäänud – ilm, kuulujutud kontoris, laste õppeedukus. Suhtluses on alati teatav pinge, mis ootab valla päästmist.
Kuidas sellest pääseda? Leppige õigesti ära. Siin on selleks neli sammu.
Kui olukord läheb hulluks, peab keegi juhtimise enda kätte võtma ja käituma täiskasvanule kohaselt. Kui tunded võtavad võimust, siis kaob ratsionaalne mõtlemine ja probleeme ei ole võimalik lahendada. Seetõttu ongi esiteks oluline, et suudaksite maha rahuneda. Kui pead, siis jookse kas või tüliallikast eemale. Ära räägi, lukusta end vannituppa. Hinga sügavalt sisse-välja või mine õue värske õhu kätte jalutama.