Kui hall ja vihmane sügis tekitab ängi

Pimedusest paistab tegelikult alati valguskiir. See tuleb vaid üles leida. Foto: Raigo Pajula

Ehkki sügis võib oma värvikirevusega silmale ilus olla ja hingelegi kosutust pakkuda, on meil siiski rohkem halle ja sombuseid päevi, mis tuju vägisi alla tahavad kiskuda.

«Iga päev muudkui sajab. Valgus on asendunud pimedusega. Nukrus tuleb peale,» kirjeldab oma tundeid 83-aastane Maimu. «Kui kevadel rõõmustab iga leheke südant, siis nüüd kõik närtsib ja see paneb mõtlema oma vanadusele,» lisab ta.

Üksindust Maimu ei tunne, sest ta käib pidevalt läbi nii endiste töökaaslaste kui naabrite ja sugulastega. Kuna käsitööd silmahaigus enam teha ei luba, siis sisustab ta õhtutunnid raamatuid lugedes ja telerit vaadates. Aga suvel, kui sai sõbrannadega pikki jalutuskäike tehtud ja isegi rannas käidud, oli siiski palju parem.

Psühholoogidel rohkem tööd

Urmas (68) ütleb, et teda valdavad praeguse aastaajaga seoses kahesugused tunded. «Käes on mõneti rahulikum aeg ja kui päike paistab, on päris tore olla. Sombune ja hall ilm, kui kõik märg, tekitab aga tunde, et tahaks siit ära kaugele, sinna, kus päike silmi pimestab,» räägib ta. Urmas on märganud, et meie tüüpiline sügisilm muudab inimese aeglaseks, pahuraks ja kergesti ärrituvaks.

Aire (64), kes kaotas hiljuti abikaasa, ütleb, et sügist on tal nüüd märksa raskem üle elada. «Suvel oli kogu aeg tegemist ja polnud aega nii palju kurvastada, aga nüüd olen sunnitud pikad pimedad õhtud kodus istuma ja igasugused mõtted tulevad pähe. Vahel nutan omaette ja siis hakkab kergem.»

Tallinna Psühholoogiline Kriisiabi sai septembris 224 murekõnet ja neist 105 korral registreeriti ennast ka vastuvõtule, augustis olid need arvud 205 ja 79.

«Aga ennatlik oleks vaid nende põhjal järeldada, et sügis võimendab negatiivseid tundeid. On inimesi, kelle lemmikaastaaeg on just sügis ja kes tunnevad kergendust, kui suvepalavus läbi saab. Aga kes sügisenautija pole, nende meeleolu võib tõesti langeda, kui näevad roheliste puude asemel pruune oksaraage ning taevaski  on valdavalt hall,» rääkis kriisiabis töötav psühholoog Siiri Rebane.  

Masendust võib ette tulla igal aastaajal. Kes on õnnelik, seda häirib halb ilm vähem. Õnnetu inimene näeb kõike – ka ilma – süngemates värvides.

Pealegi, väga lihtne on süüdistada oma halvas tujus halba ilma. «Kuigi päikeseküllane päev on parem eeldus heaks enesetundeks kui juba pärastlõunast pihta hakkav pimedus, minnakse sügise süüdistamisel masenduse tekitajana kohati ehk ka liiale,» leidis psühholoog.

«Kui tuju räbal, vaadake enda sisse ja mõelge, mis on tegelikult see, mis teid teie elus häirib, ja kas saaksite  selle parandamiseks midagi ette võtta,» õpetas Rebane.

Mõneti  mõjutab meie meeleolu sügisel ehk ka see, et me ei ela enam sellises töö ja puhkuse vaheldumise rütmis nagu vanasti. Varem oli suvi peamine töötegemise aeg ja  sügisel algas kergem periood. Nüüd on aga vastupidi – suvel puhatakse ja alates sügisest asutakse taas tööle. Sajanditega kujunenud rütm on pea peale pööratud.

Olenemata selles, mis aastaajal puhkus lõpeb, on tööle naasmine ikka enamasti seotud teatud stressiga. Pole siis ime, kui halba tuju on sel perioodil rohkem, eriti kui ilm ka viletsamaks muutub.

Pereterapeut, perekeskuse Sina ja Mina e-nõustaja Meelike Saarna ütleb, et ühtedele on  pimedus hirmutav, teised võivad seda hoopis põnevaks pidada. Raagus puud võivad tunduda nukrameelsed, aga neis võib näha ka inspireerivaid mustreid. Sünk meri võib ühele olla ähvardav, teisele romantiline jne.

Suhtumise küsimus

Seesugused erinevad vaatenurgad kinnitavad veel kord, et sündmus või asjaolu iseenesest pole kunagi nii oluline kui tähendus, mille me sellele anname. «Inimene on iseenda ja maailmas juhtuvaga suurem sõber, kui ta vajadused on rahuldatud, samal ajal kui kehv tervis, äsjane tüli ja saamata jäänud palgatõus võivad meid kõige, sh pimeda sügise pärast tigedaks muuta,» selgitas Saarna.

Sattudes sündmustesse või kohtudes inimeste või asjaoludega, mis esmapilgul ebameeldivaid tundeid tekitavad, justkui sundides meid neile negatiivseid silte panema, võiks iseendale esitada kaks küsimust. Esiteks: kas sellele olukorrale on võimalik vaadata ka mingi teise nurga alt?

Ja teiseks: mis olukorras ma ise praegu olen? Rahulik, ärritatud, õnnelik, õnnetu? Abi võib olla endale kinnitamisest, et oma suhtumist saab muuta, et tunded on mööduvad ja et vaid mina ise saan seista oma vajaduste eest.

Samm-sammult, äratundmist ja alternatiivseid seletusi otsides on lootust jõuda selliste uskumusteni ja tähenduste andmiseni, mis toetavad rahulolu ja toimetulekut. Nii võib masendavast sügisest saada tore aeg, mil on aega raamatuid lugeda, sõpradega kohtuda ja on põhjust terve suvi kasutult seisnud kaminasse tuli teha.

Soovitused

•    Leidke endale meelepärast  tegevust, ärge jääge nelja seina vahele norutama.

•    Kutsuge endale külalisi või minge külla.

•    Külastage nii palju kultuuri-  jm üritusi, kui rahakott ja aeg võimaldavad.

•    Liigutage ennast, kas või lihtsalt kõndige, kui trennis käia pole võimalik.

•    Tehke toad võimalikult valgeks – tõmmake kardinad eest, õhtul süüdake küünlad.

•    Kandke erksavärvilisi rõivaid.

•    Tehke uus soeng või midagi muud, mis tuju tõstab.

•    Võtke raamatukogust mõni hea raamat.

•    Mõelge peagi saabuvatele jõuludele.

•    Kui miski ei aita, otsige abi psühholoogilt.

Allikad: Tallinna Psühholoogiline Kriisiabi, Postimees