Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

«Kättemaksukontor»: uue põlvkonna girlpower

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Fännipäev: Tallinna kaubamaja naistemaailmas toimus fännipäev augustis. Muide, iga seeriat vaadatakse ka netist umbes 50 000 korda.
Fännipäev: Tallinna kaubamaja naistemaailmas toimus fännipäev augustis. Muide, iga seeriat vaadatakse ka netist umbes 50 000 korda. Foto: Andres Haabu

Absoluutne šokk – nii võtavad «Kättemaksukontori» krimisarja suvise fännipäeva, kui väikesed tüdrukud tegijatele lausa tormijooksu korraldasid, kokku tegevprodutsent Kädi Rammula ja näitleja Elina Pähklimägi.

Seriaal «Kättemaksukontor» on TV 3 menuk, kus kolm vastandlikku naist – Frida Arrak (Marika Vaarik), Marion Pärn (Kadri Adamson) ja nendega hiljem liitunud Häidi Õigepaulus (Elina Pähklimägi) – eradetektiividena kriminaalseid juhtumeid lahendavad.

Olgu kohe öeldud, et stsenarist Mihkel Ulman sihtrühmana väikesi tüdrukuid silmas ei pea – sarjas on laipu ja mõrvu, armastust ja flirti, intiimseid ja jõhkraid stseene, tõsi küll, mitte.

Nii et võimalust, et kolm tegusat daami just väikeste tüdrukute iidoleiks saavad, ei osanud keegi uneski näha. Tegevprodutsent Kädi Rammula tunnistab, et siht­rühmana peeti silmas küll noori, aga pigem siiski keskealisi närvikõdi vajajaid, ja nii see ka esiti läks.

«Võib-olla Oti ja Märdi (algul lõid kaasa ka Ott Sepp ja Märt Avandi – toim) tõttu, aga sestpeale, kui peategelasteks said kolm naist, muutus vaatajaskond kõvasti-kõvasti nooremaks,» täpsustab ta.

TNS Emori tänavu jaanuarist oktoobri alguseni tehtud uuring kinnitab, et «Kättemaksukontor», sugugi mitte lastesaade, on erakordselt populaarne just alla 15-aastaste seas. Ligilähedaselt samasugune seltskond jälgib huviga ka täispikki animatsioone ja vaatab «Menti» või «Nurjatuid tüdrukuid», aga vahe on vaatajate hulgas.

Häidi teene

Õigupoolest saabus suur muutus vaatajaskonda koos Häidi Õigepaulusega alles sarja kuuendal hooajal.
«Ei tea, millega ta noori võlub,» arutleb Rammula.

Häidit kehastav Elina Pähklimägi jutustab ümber loo, mida oli kuulnud ühelt oma sõbralt. Viimane istunud kohvikus, kus kaks teismelist tüdrukut arutasid omavahel, kelleks saada. Üks oli pakkunud, et tema läheb küünetehnikuks või kosmeetikuks, teine aga teatas, et kavatseb saada politseinikuks. «Sest mulle väga meeldib, mida Häidi teeb,» põhjendanud ta siiralt.

«Siis käis ka mul laks ära,» ütleb Pähklimägi. «Saan aru väiksematest tüdrukutest, kes võtavad telekas nähtut mänguna – mõnele meeldib Frida arukus või elukogemus ja see, kuidas ta juhtumeid lahendab.

Mõnele jälle Marioni naiselikkus, kergus ja lõbusus, tema natuke totakad naljad ja rumalasse olukorda jäämine. Ja siis on see minu tegelane, kes teeb naisena asju, mida üldiselt teevad mehed. Häidi kannab nahkpükse, sõidab tsikliga, teeb trikke… Aga et samastavad ka suured, oli mulle üllatus.»

Takkapihta meeldivad «Kättemaksukontori» naised ka suisa mudilastele! Pähklimägi meenutab, kuidas alles hiljaaegu sattus temaga kokku noor pere – ema, isa ja nende kolmeaastane tütar –, ja laps jäi teda lummatuna vahtima. Isu täis vaadanud, hõikas lahkudes: «Head aega! Õhtul näeme!»

Veel on Pähklimäele meelde jäänud, kuidas mullusel TV 3 hooaja avapeol rääkis talle keegi naine, et tema poeg palunud enne lasteaeda minemist, et ema teeks talle täpid. «Tee sellised tedretäpid nagu Häidil, mina muidu lasteaeda ei lähe,» nõudnud laps, ja nii ei jäänudki emal muud üle, kui kosmeetikapliiats appi võtta.

Tõeline äratundmine saabus aga augustis, kui Tallinna ja Tartu kaubamaja naistemaailmas korraldati sarja heategevuskampaaniat alustav fännipäev. Ettevõtmise autor, TV 3 avalike suhete juht Annely Adermann ütleb, et pärast seda muutus tema jaoks maailm.

Naljakas ja õudne fännipäev

Fänninänni, mille müügi alguse boonuseks pidi olema kohtumine populaarse naistrioga, otsustati teha piiratud koguses, sest tegelikust nõudlusest polnud ju kellelgi aimu. Nõnda telliti kokku paar tuhat asja – mitu varianti kruuse, pastakaid, öko- ja sussikotte, postreid, T-särke ja isegi seinakelli.

Kuid kui seriaali Facebooki nn administraator, režissöör Ain Prosa suhtlusvõrgustiku ametlikule, umbes 12 000 liikmega fännilehele (mitteametlikkegi on mitu, ja nende vahel käivat näitleja Kadri Adamsoni sõnul lausa Mahtra sõda – toim) nännipildid üles pani, läks mölluks.

Tüdrukud ja mõned poisid hakkasid kogunema kaks tundi enne ürituse algust. Pool tundi hiljem toimus juba kerge massirahutus, sest rahvast oli meeletult juurde tulnud, järjekorda polnud enam olemas ja tundus, nagu moodustaksid tüdrukud hiiglasliku sipelgapesa.

«Isegi Edda Paukson poleks suutnud seda ennustada. Kõige tipuks oli kogu «erivarustus» enne algust müüdud,» meenutab suhtejuht. Kallimad asjad, näiteks 15-eurosed seinakellad, nagu ka Häidi pildiga kruusid, said otsa esimestena. Muide, läinud nädalal anti kogu müügitulu, ligi 9000 eurot, Pelgulinna sünnitusmajale üle.

Igatahes kui fännipäev läbi sai, oli ühtaegu naljakas ja õudne. Sest stsenaariumis kavandatu läks vett vedama ja osa lahistas nutta.

«Nuttu oli ikka väga palju,» nendib tegevprodutsent Rammula, pidades silmas nii neid, kes juba fänniürituse algul ihaldatud «Kättemaksukontori» kirjaga pastakast kõrgendatud nõudluse tõttu ilma jäid, kui ka neid, kes valasid pisaraid, sest ei saanud autogrammi. «Samas ei suuda ka Madonna kõigile jagada,» lohutab Adermann.

Kes on aga menust kõige enam kasu lõiganud? Adermann ütleb, et seda on – lisaks telekanali suurenenud vaadatavusele – raske välja tuua, aga ehk on need ikkagi näitlejad, kellele nüüd jagub austajaid aastateks, ükskõik millises teatritükis või filmis nad kaasa ei lööks. «Televisioon toob tuntuse ja rahva armastuse – see on fakt. »

Nad on nii ägedad ja julged!

Arter küsitles «Kättemaksukontori» asjus Viimsi keskkooli 2. ja 4. klassi õpilasi.

Mis teile «Kättemaksukontoris» meeldib?

(Läbisegi) Seal on palju action’it ja komöödiat. Tore, kui on kriminaal huumoriga pooleks. Hästi äge, seal on lapseröövid ja sihukesed asjad, mis pakuvad rõõmu ja kurba ka. Seal on hästi head näitlejad ja nad on hästi omavahel kokku pandud.

Kes teile seal meeldib?

Rebeka: Häidi, sest ta muugib sisse ja on lapsemeelne.

Emili: Häidi, sest ta on enesekindel ja julgeb kõike teha, võtab ennast kokku, ei häbene üldse ja on hästi ilus ka.

Johanna: Häidi, sest ta on julge, mulle meeldib, et ta ei kahetse midagi, mida teeb. Noh, võib-olla kahetseb, et hakkas panka röövima ja nii.

Tõnis: Ma ei vaata «Kättemaksukontorit», olen seda vaadanud ja mind nagu väga ei huvita. Mina vaatan «ENSVd» ja «Galileod».

Birgit: Häidi, sest tal on hästi ägedad juuksed ja teeb hästi ägedaid tegusid, ta on proff muukimises ja üldse hästi äge.

Rahel: Marion, sest ta on lahe ja mõnes mõttes naiivitar. Ta mängib ka ülihästi.

Miks te lastesaateid ei vaata?

(Läbisegi) Ei tea. Tommit ja Annit enam ei ole ja kuidagi igav on. Mõnikord, kui midagi muud telekast ei tule, siis vaatame.


Pereterapeudid arvavad

Pereterapeut Merle Ameljušenko usub, et seriaali menu tüdrukute hulgas on seletatav nn girlpower’i fenomeniga. «Need naised on tugevad, toimetulevad, nutikad, kartmatud – vastukaaluks meestele, kes on seriaalis grotesksed ja kohati naeruvääristatud,» leiab ta ja lisab, et ehk on naistegelaste puhul tegu tänapäeva tugeva ja sõltumatu naise rollimudeliga. Toetab ju «Kättemaksukontor» oma veidral moel varateismeliste tüdrukute vastandumist poistele – esimestele tundub, et teised on tited ja hoopis nemad «tegijad».

Pereterapeut Marju Jõulu ütleb, et kuigi peategelaste omavahelised suhted on aasivad, võib ometi tajuda nende vahel soojust, heatahtlikkust ja kokkuhoidmist, mis tekitab väikeseski vaatajas mõnusa turvatunde. Ja nalja saab ka.

Ameljušenko märgib, et sarja menu peaks olema teleprodutsentidele märk sellest, et meie lastesaadete näol puudub «Kättemaksukontorile» alternatiiv või konkurent, mistõttu on seis lastesaadetega enam kui kurb.

 

Näitlejad arvavad

Elina Pähklimägi

Häidit mängides ma küll ei mõtle, et väikestele tüdrukutele meeldida. See pole ka Häidi eesmärk – tema ülbus on kantud seesmisest ebakindlusest, see on kui kaitsekiht, mis aitab elus läbi lüüa. Me ei saa ju teha lastesaadet, ning «Kättemaksukontori» žanriks on detektiivkomöödia. Me ei saa ju jätta kõrvale laipu – kas peaksime siis laste jalgrataste kadumist uurima?

Ent hommikulauas üritame putru süüa ja sööme selle ka ära, üritame kasutada enam-vähem ilusat eesti keelt, kui see vähegi võimalik, ning vägisõnad jäävad kõrvale.

Kadri Adamson

Minu meelest pole väikesed tüdrukud ainult «Kättemaksukontori», vaid ka teiste telesarjade fännid. Lapsed vaatavad ju kõike, mis on eestikeelne teletoodang ja kus on naisi, põnevust ja nalja.

Lapsfännidega sain šoki kätte juba «Kodu keset linna» ajal, aga ega ma üldiselt väga nendega kontakteeru. Kuid muidugi on  meeldiv, kui tullakse ja öeldakse, et olen kellegi lemmiknäitleja.

Marika Vaarik

Tänapäeva lapsed on kasvanud vabas maailmas, kui tahavad, siis fännavad, ja näitavad seda ka välja. Mina ei hakkaks nende rõõmu küll vähendama, öeldes, et see neile ei sobi.

Iseasi, kas mina ise sellega harjunud olen. Loomulikult mitte, aga see käib lihtsalt tööga kaasas, ja tean, et ühel päeval see lõpeb.

Tagasi üles