/nginx/o/2011/04/20/561642t1hae46.jpg)
Diabeet on krooniline ainevahetushäire, mida ainuüksi Eestis põeb ligi 70 000 ja kogu maailmas pea 230 miljonit inimest. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni andmetel need arvud paraku ainult kasvavad. Eesti Diabeediliidu president Ulvi Tammer-Jäätes räägib, kuidas tunda ära lähenevat diabeeti.
Diabeeti on kahte tüüpi ning esimese tüübi diabeeti paraku vältida ei saa. Teise tüübi ehk insuliinsõltumatu diabeet on aga varajaste ilmingute märkamisel ja õige tegutsemise korral hästi ohjeldatav.
«Iga diabeeti mittepõdev inimene peaks oma veresuhkru taset mõõtma vähemalt korra aastas ning riskigruppi kuuluvatel inimestel tuleks seda teha tihemini, olenevalt raviarsti ettekirjutustest,» sõnastab Tammer-Jäätes esimese olulise reegli. Ta lisab, et regulaarne vereanalüüs annab täpse pildi veresuhkru tasemest ja selle muutustest ning annab võimaluse kohe tegutseda.
Diabeedieksperdi sõnul on see eriti tähtis inimeste puhul, kellel on diabeedi soodumus. «Näiteks naised, kellel on suure sünnikaaluga laps, mis võib viidata ainevahetushäirele ning samuti kuuluvad riskigruppi inimesed, kelle lähisugulaste seas esineb diabeeti,» märgib Tammer-Jäätes. Tema hinnangul ohustab teise tüübi diabeet kõige enam ülekaalulisi, kõrge kolesteroolitaseme, kõrge vererõhu ning füüsiliselt väheaktiivseid inimesi. Haigestumise riski suurendab ka pärilikkus.
Diabeedi ohumärgid
Ohumärgid lähenevast diabeedist on suukuivus ja suurenenud janu, sage urineerimine, suurenenud väsimustunne, põhjendamatu kaalukaotus, halvasti paranevad haavad, nahapõletikud, naha sügelemine.
«Nende märkide ilmnemisel tuleb mõõta veresuhkru taset ja konsulteerida raviarstiga. Kindlasti ei tasu endale diagnoosi panna ja tegutsema asuda enne, kui kahtlused ei ole reaalselt kinnitust leidnud. Enne diagnoos ja siis ravi,» selgitab Ulvi Tammer-Jäätes.
«Veresuhkru taset saab lisaks polikliinikutele mõõta apteekides. Samuti sõidab maakondades diabeedibuss, kus saab hinnata oma diabeediriski, arsti ja diabeediõega konsulteerida, mõõta veresuhkru taset, ennast kaaluda ning see kõik on tasuta,» tutvustab Tammer-Jäätes juba mitmendat aastat toimuvat diabeediliidu korraldatavat projekti. Diabeedibuss on 11. oktoobril Harjumaal Paldiskis ja Maardus ning 12. oktoobril Saaremaal Kuressaares ja Orissaares.
«Nendele, kellel diabeet juba diagnoositud, on glükomeeter vältimatu abivahend veresuhkru tasemel silma peale hoidmiseks. Glükomeetrite mitmekülgse valiku juures on mõistlik kindlaks teha, kas neile mõeldud testiribad on ka haigekassa soodusravimite nimekirjas. Vastasel juhul võib testiribade ostmine üsna kalliks osutuda. Eestis on saadaval kasutajasõbralikke ja moodsaid glükomeetreid, mille omadused on arenduste käigus aina paremaks saanud ning muudavad diabeetiku raviplaani koostamise tõhusaks,» kiidab Ulvi Tammer-Jäätes.