Kadri Luik: suureks saanud lapse mõtted

Blogija Kadri Luik 1987–2016. Foto: Erakogu

Kadri Luik kirjutab luhtaläinud suhetest ja sellest, miks laste pärast pole vaja kokku jääda, kui armastust ei ole.

Juhtusin mõni aeg tagasi aega veetma ühe sümpaatse noore naisega, kellega elu ja inimsuhete teemal pikemalt arutlema jäime. Noor naine kõneles, kuidas keegi oli tema käest mitte väga palju aega tagasi täiesti ootamatult küsinud: «Kas Su vanemad armastavad teineteist?» Niimoodi polnud keegi kunagi varem tema käest  küsinud, seda enam, et kohe nii otse.

Väikene mõttepaus. «Ei armasta!» Kui ta seda rääkis, eeldasin kohe, et ilmselt on nende peres kas olnud palju tülisid või emmal-kummal aimatav või teada olev armukese variant. Seega küsisingi otse, et kas keegi petab kedagi? «Ei, ma tean, et mõlemad on truud, ma lausa olen vahel mõelnud, et leiaks nad kumbki ometi kellegi uue enda kõrvale. Lihtsalt sellepärast, et nad siis õnnelikud oleksid!» 

Selle lause kuulmine jahmatas mind - see oli nii soojalt, siiralt ning heatahtlikult öeldud. Uue ajastu lapsed on märkimisväärselt tundlikud ja lisaks sellele, et nad väga valusalt elavad üle, kui lapsevanem ei suuda oma tundeid lapse vastu välja näidata, siis tegelikult tunnetavad lapsed ära ka vanemate omavahelise keemia või selle täieliku puudumise. «Ma arvan, et nad üldse minu pärast abiellusidki, nagu vanal ajal ikka!» «Oled Sa sel teemal oma emaga rääkinud,» pärisin mina. «Ei, ta on väga kinnine inimene.»

Tihti puutume kokku ka üksikvanematega, kes enese kõrvale kangekaelselt kedagi ei luba.  Eks üks põhjuseid on hirm, et ehk lapsed ei suuda uut partnerit aktsepteerida. Kuna üksikvanematel on pahatihti tarvis olla kahe vanema eest, siis kipub aega ning tähelepanu nappima ja lapsed muutuvad väga armukadedateks  ja omandihimulisteks.  Seda kvaliteetaega vanemaga  on  üldiselt  üüratult vähe, sest keegi peab ju raha teenima, et need lapsed toidetud ning koolitatud saaks.

Võõras onkel või tädi majas võib nii mõnegi lapse viia emotsionaalse kriisini. Aga vaadakem  seda olukorda nüüd teisest aspektist - iga inimene vajab enda kõrvale kedagi, ükskõik kui kangekaelselt me ei väida, et saame ka üksi hakkama, siis tuge, hoolt ning armastust väärib ning igatseb ilmselt siiski igaüks. Ja kuigi esialgu tundub ehk, et lapsed võivad kannatada, kui vanemal tekib uus suhe, siis  tegelikult on ju iga lapse rõõm, kui tema kõrval elab vanem, kes on rõõmus ning särav - õnnelik. 

Inimesed kipuvad end ohverdama, a´la jääme kokku laste pärast või keelame endale suhet, sest lapsi võib see häirida jne. Aga lapsed ju tajuvad seda õnnetut vanemat ja täiskasvanueas me ei soovi tõusta igal hommikul ja mõelda süütundega, et minu vanemad elasid hambad ristis koos, et mul oleks «õnnelik lapsepõlv» - õnnetu lapsevanemaga söögilauas tõtt vahtida ja kuulda, et kõik on korras, pole küll teab mis õnnelikkuse tipp. Teadmine, et vanem keelas enesele armastust, on kohutav koorem, mille te oma lastele kaasa annate.

Minevikku me muuta ei saa, aga tuleviku loomine on küll meie kätes. Seega mõelge oma valikud ja otsused alati südamega läbi, et hiljem ei peaks neid vigade parandusi tegema. Aga kui olete selles olukorras, kus olete kangekaelselt tahtnud ikka omamoodi teha, eiranud südamehäält  ja nüüd  tunnistate oma eksimust, siis usaldage sisetunnet ning lõpetage enese  karistamine. Inimestena me ju alati soovime parimat, aga kui läheb nihu, tuleb olukord ümber hinnata ja teha uued otsused. Muutused toimuvad iga päev ja eilne tõde ei pruugi tõde olla enam täna. Pea meeles, et ükskõik milline see olukord täna on - kõik laheneb Sulle parimal viisil.

Ainus, mida ma aina enamate inimeste  käest kuulen, on tõdemus, et lapsepõlves igatseti  lihtsalt hellust ja soojust, häid sõnu. Igatseti õnnelikku lapsevanemat. Igatseti seda, et vanem tuleb ja kallistab, tuleb ja ütleb, et ta armastab. Just see tekitab turvatunde, mitte see, et majas pole esialgu võõrana näivat isendit või see, et vanemad näitemängu teevad. Siirust, just siirust igatseb laps!

Ilusad ja õiged inimesed meie kõrval teevad meid ju õnnelikuks ja õnnelik inimene suudab pakkuda kõigile ümberkaudsetele palju enamat, kui üks õnnetu hing, kes lähtub vaid sellest, kuidas mingi ühiskonna ettekirjutuse järgi õigem oleks. Pole üldse harv juhus, kui sekkuvad ka mingid kõrvalised isikud – ämmad, äiad, vanemad, kolleegid. Kõik on nii targad. Paraku see tarkus viib selleni, et inimene ise enam ei suudagi mõelda, mistõttu just sünnivadki valed otsused. See, et Sinu tütre abielu jooksis karile on ehk täpselt selle tagajärg, et Sa terve elu talle ette ütlesid, et kes nüüd on õige ja kes vale. Kui tal oleks olnud  võimalus kasvõi ühe korra ise pange panna ja ise ära tunda ka see hea ja õige, siis ei saaks Sa siin targutada, et miks asjad ei tööta.

Kõige kohutavam asi, mida oma lähedasele teha saab, on võtta temalt võimalus elada tal oma elu, saada oma kogemused. Suruda talle peale oma arvamust. «No see naaberküla Tiit on just Sulle õige mees! Mida Sa jahmerdad selle Matiga!» Ja lõpuks kui Su tütar selle Tiiduga siis Sinu survel ühte heidab, sest Matiga asju ajades oleks teda oodanud Sinu vaimne terror, siis 40 aastat  hiljem, kui juba surnud oled ja enam targutada ei saa, jookseb tütar lahutuspabereid sisse andma, aga siis on juba vähe hiljavõitu. Elu ilusamad aastad on märkamatult käest libisenud - seda elades ilma armastuseta. Kas seda te oma lastele soovitegi?

Ära võta  endale õigust mõista kedagi hukka või teha kellegi teise eest otsuseid ning ära  kunagi luba kellelgi teisel enda elu kontrollida või juhtida, sest siis on Sul alati võimlaus lükata oma viltuvedamised kellegi teise arvele. Aga mäletate, Teie ise loote oma maailma! Seega ära kuula mitte oma naabrit, ema või ämma, vaid kuula oma südamehäält. Keskendume ikka oma enese elule. Nii mõnigi lapsevanem üritab oma elamata jäänud elu realiseerida oma laste peal. Kui enda valikud läksid aia taha, siis oleks ju hea kellegi teise elu elada. Nii need asjad ei käi ja nii te kordategi sama mustrit, mis oli Teil endal, ehk miks te omal ajal need valed valikud ja otsused tegite? Äkki keegi dikteeris Teilegi Teie elu? Ära korda samu vanu mustreid!

Selle arvamusloo eest sai Kadri Avon Care huulekreemi sheavõi ja niisutava kompleksiga. Kirjuta Sinagi meile oma arvamusest või kogemustest, mis kaaslugejaid huvitaks ja võida iluahindu. Vaata lähemalt SIIT!