Ajurveedaarst soovitab: mis aitab vananemise vastu?

Marina Lohk
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Ajurveedaarst Igor Vetrov, kel on pea paarikümneaastane kogemus, lääne meditsiini haridus ning oma ajurveeda ja tiibeti meditsiini keskus Dhavantari Peterburis, ütles terviseajakirjale Üks antud intervjuus, et vananemine ei alga mitte vanurieas, vaid juba tunduvalt varem, 25. eluaastast.
 

Selles vanuses hakkab kasvuhormooni tase kahanema, insuliinitase samas kasvama; alaneb naha võime niiskust hoida, rasv hakkab kogunema puusadele ja kõhule, näos aga väheneb, mistõttu paistab vananemine välja esmalt just seal. Insuliin soodustab Vetrovi sõnul rasv- ja vähendab lihaskoe kasvu, lisaks blokeerib vananemisvastase toimega insuliinitaolise kasvuteguri IGF-1 valmistamist.

Kasvuhormoon hoiab tohtri sõnul töökorras immuunsuse ja kasvajavastase toime, rakud paljunevad vigadeta, nahk on elastne, luud tugevad, liigesed paindlikud, aju töötab jõudsalt ning maks sünteesib selle hormooni toimel ka IGF-1, tänu millele puhastuvad rakud jääkainetest ja korrastavad seda, mis rikki läinud.

Kuid mis on vananemisvastane retsept?

«Neli asja, mis kõik tõstavad organismis nn noorusehormoonide - kasvuhormooni ja DHEA taset. Ehk siis prana-toit, mille osakaal päevases toiduratsioonis peaks olema 70 protsenti, õigel ajal söömine, üks kord nädalas paastumine või koormusevaba päev ning liikumine,» selgitab Vetrov.

Koormusevabal päeval peaks jooma vett ja värskelt pressitud mahlu ning sööma puu- ja köögivilju, parim liikumine kasvuhormooni tõstmiseks on aga uuringute järgi sörkjooks.

Nii kasvuhormoon kui DHEA on Vetrovi sõnul ka looduslikud antioksüdandid, mis kaitsevad naha elastsuse eest vastutavaid kollageeni- ja elastiinikiude.

Pranat ehk elujõudu andvad toiduained (prana kahanemise järjekorras) on: mesi, seltitatud või ehk ghee, äsjanopitud puuviljad ja marjad, täisteravili, oad, pähklid, seemned, köögivili, naturaalsed piimatooted, millest esikohal värskeltlüpstud piim, munad.

Õigel ajal söömine tähendab aga Vetrovi sõnul seda, et kuni tegeliku keskpäevani peaksime sööma ainult prana-toitu ning 30-40 minutit enne ja pärast keskpäeva ei tohiks üldse süüa, sest see on aeg, mil käivitub organismi nn antiviirusprogramm.

Pärast keskpäeva ei pea väga range olema, sest keha omastab siis ainult kasulikku; pärast päikeseloojangut võib aga süüa piimatooteid, puuvilju, marju, seemneid, pähkleid, rafineerimata taimeõli, rohelist ja köögivilja, ent mitte kartulit, porgandit ega peeti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles