Ka enneaegsete laste emad vajavad tuge

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hingehoidjad Ethel Toomingas (paremalt) ja Raili Hollo lastehaigla õe Maia Sazonovaga, kes hoiab süles enneaegset beebit.
Hingehoidjad Ethel Toomingas (paremalt) ja Raili Hollo lastehaigla õe Maia Sazonovaga, kes hoiab süles enneaegset beebit. Foto: Sille Annuk

Lastehaigla kuvöösides näeb juhtmete rägastikus kosumas üha pisemaid beebisid, kes on sündimisega liialt kiirustanud. Enneaegse lapse ema peab haiglas veetma kuid ning hingeabi on siis hindamatu.



Kogemusnõustajad ja hingehoidjad Ethel Toomingas ja Raili Hollo tõmbavad korraks hinge, enne kui palatisse astuvad. Kaks korda nädalas veedavad nad TÜ kliinikumi lastehaiglas enneaegsete beebide emade voodipeatsis tunde: kuulates, mõistes ja julgustades.

Emade võõristus kaob, kui nad kuulevad, et mõlemad naised kasvatavad ka ise enneaegseid lapsi.

Kogemuse najal

«Minu praegu 21-aastane poeg sündis kuuendal elukuul ja kaalus kilo ja 340 grammi. Tookord soovitati mul lapsest loobuda,» ütleb nelja lapse ema Ethel Toomingas. Ka teine, praegu 10-aastane poeg ei mallanud õiget ilmaletuleku aega ära oodata.

Kahe tütre ema Raili Hollo noorem laps tuli 11 aasta eest ilmale imepisikesena, 690-grammisena. Noor ema veetis haiglas pea kolm aastat! Seljataha on jäänud kümned operatsioonid, rohkesti meeleheidet, aga ka rõõmu õnnestumiste üle.

Mõlemad naised otsisid vastuseid, miks sündisid nende lapsed enneaegsena. See ajendas neid õppima hingehoidjaks. «Täna teame, et vastust polegi. Nii lihtsalt juhtub.»

Enneaegse lapse emas tekivad süütunded: kas ma tegin midagi valesti? Magamatus ja kurnatus süvendavad negatiivseid tundeid, kogu energia kulub beebi pärast muretsemisele ning muu pere tunneb end kõrvalejäetuna, sõnavad nõustajad. Enneaegse lapse ema, kes olnud oma lapsega kaua haiglas, on elust justkui ära lõigatud. Ta teab küll hästi, mis kell ja mida beebile süüa anda, kuid ei taha minna õue ega kellegagi suhelda.

Nõustamisega tegelema ajendas naisi teadmine, et noortel emadel on vaja rääkida kellegagi, kes neid mõistaks. «Minu jaoks on see võimalus olla ära­kuulav teekaaslane, kes püüab olukorda mõista ja aitab leida lahendusi,» ütleb Toomingas.

Väga enneaegsel lapsel võib olla palju tervisehädasid, näiteks kui kopsud ei suuda toota spetsiaalset ainet surfaktanti, juhitakse kopsu kunstlikku ainet. Sügavalt enneaegseid ohustab ka silmakahjustus – nägemislangusest pimeduseni. Liiga vara sündinu silmakoed on ebaküpsed.

Võib tekkida ka naha kollasus või kehvveresus ja seedetegevus ei pruugi olla küps. Kui laps ei oska imeda ega neelata, saab ta toitu sondi abil.

Kui ema on kurnatud nii paljudest muredest-hirmudest, on tähtis, et keegi teda kuulaks, ütleb Hollo. Toetuseta võivad ema jõuvarud lõppeda. «Esimestel nõustamiskordadel seisime tükk aega palatiukse taga ja mõtlesime: kuidas küll lapse emaga kontakti luua ja mida öelda. Ja siis hõikas meile koristaja: no mis te passite siin, minge tehke oma töö ära! Ja läksimegi!» muheleb Toomingas.

Naised ütlevad, et pärast emade nõustamist on nad tavaliselt üsna väsinud, positiivsed lood aga annavad jõudu.

Ringkäik haiglas

Kogemusnõustajad alustavad oma hommikust ringkäiku lastehaiglas. Koridoris tuleb vastu vanemarst Heili Varendi, kes kinnitab, et nõustajatest on palju abi. «Enneaegsete laste vanematel on palju pingeid, arstidel ei ole alati aega neid ära kuulata. Pealegi on saatusekaaslase sõnadel teine kaal,» nendib ta.

Arst soovitab nõustajatel alustuseks külastada enneaegsetena sündinud kaksikute poiste ema, kes peaks koos lastega varsti koju pääsema. Pisipoisid magavad kõrvuti kuvöösides rahulikku und. Umbes kilostena sündinud beebid on välja võidelnud väga raskest seisust.

Kaksikute õnnelik ema kinnitab, et loodab juba sel nädalal koju saada. «Kaks kuud tagasi öeldi, et poiste elulootus on väike,» lisab ta vaikselt. Kuidas pisibeebid emmel magada lasevad? «Õnneks karjuvad nad vaheldumisi, mitte korraga.»

Teises palatis söödab miniatuurset beebit lutipudelist õde Maia Sazonova. Kus on selle tita ema? «Ootame teda juba tükk aega haiglasse tagasi,» vastab õde.  

Järgmiseks lähevad nõustajad kõnelema noore naisega, kes on hiljaaegu saanud teada, et tema lapsel on Downi sündroom. Intensiivraviosakonnas vajab hingelist tuge ema, kelle lapse raskele seisundile ei olegi veel põhjust leitud. Sinna uudistajaid kaasa ei kutsuta.

Arstid teevad enneaegeid lapsi elule aidates igapäevast tööd, aga kõrvalseisjalgi on võimalik anda oma panus – tänu Tartu Ülikooli lastefondile saab toetada enneaegsete või erivajadustega laste emade ja perede kogemusnõustamist Swedbanki annetuskeskkonna kaudu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles