Kas kujutate ette, kui palju maksab kõige kallim 50-milliliitrine purk näokreemi Tallinna kaubamaja iluosakonnas?
Vahur Kersna: lõputa ilu ja nooruse paines
20. november 2010, 10:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
14 019 krooni!
Ja nad ostavad.
Kreemide teemal naistega väidelda on ohtlik. Riskid rikutud õhtuga. Neile tuleb pähe selline... ei, ütlen pehmemalt – eriline pilk. Silmad tõmbuvad vidukile, kui pakud, et järsku mõjuvad mesi, kurgiviilud, jogurt või muu taoline jumala apteegist paremini kui hüperdisainitud purki pakitud hirmkallis... no loe pakendilt! – uhh, kas isegi keemik jagab, mis?!
Tollesama hullu hinnaga La Prairie kreemi reklaamlause ütleb, et see viib naha ajatusse olukorda, ületab ootused ja annab pehme hiilguse.
Müüjad rääkisid mulle, et aastaga on seda ostnud kümmekond inimest. Keegi pensionär Kati ostvat järjest juba mitmendat purki.
No ma ei tea. Inimese oma raha, pangu või põlema. Mina julgen arvata, et kogu see kreemiäri on üks krõhvadelt raha väljapumpamine. Saatanlik mäng nõrkade naiste hüsteerilisel vananemishirmul.
Vananemine on ju loomulik. Keda ja milleks petta? Mehi?
Võtke lõdvalt, vähegi mõistlikke mehi teie kortsud ei koti. Nemad vaatavad enne kümneid muid asju. Silmasära, säärejooksu, südamesoojust.
Aga naiste ajud on nii sõlmes, et lunastust loodetakse kallitest imeseerumitest, mis valetavad silma ja suhu – noorendav!
«Noorendav» ja «vananemisvastane» on ilutoodete reklaamiretoorikas kõige sagedamini ja jõulisemalt rõhutatavad väljendid. Absurdne lõks, mille taga pesitseva hirmu karvastel jalgadel seisab hiiglaslik äri, tohutu tööstus.
Koledad Arvud
Ainuüksi Euroopa kosmeetikatööstuses töötab umbes 150 000 inimest.
Maailma kosmeetika- ja parfüümitööstuse käive on 170 miljardit dollarit aastas (Eurostaf – mai 2007). Euroopa on juhtiv turg 63 miljardi euroga.
Kosmeetika ühendusesisene eksport on 1999. aastast kasvanud mahult keskmiselt 5 protsenti ja väärtuselt 6,5 protsenti aastas.
2000. aastal oli Eestis müügil 9590 kosmeetikatoodet, praegu ainuüksi kaubamaja ilumaailmas rohkem kui 40 000.
Eestlane kulutab ilutoodetele keskmiselt 325 krooni kuus.
Ilutungi ei peata miski
Mäletate, kuidas kuninganna Elizabeth I lõi oma koolnuvalge väljanägemisega iluideaali, mida hakati kutsuma «nooruse maskiks»?
Kaamema jume saavutamiseks kandis kogu aadelkond tol ajal näole, kaelale ja dekolteele puudrit, mille koostisesse kuulusid toksiline äädikas, eluohtlik arseenik ja pliivalge. «Loomulikuma» tulemuse nimel maaliti kriitvalge maski peale veresooni jäljendavad sinakad joonekesed.
Kuid ülimürgine plii tappis sammhaaval. Esmalt kahjustus lubijumeliste nahk, siis mädanesid hambad, kiilanes pea ning naised omandasid rauga välimuse mõnekümneaastaselt. Sellegipoolest ei suudetud ekstreemsest iluvahendist enne 17. sajandit loobuda.
Tänapäeval nõiuvad reklaamiagentuurid ning kosmeetikafirmad naisi uskuma, et nende keha ja nägu vajavad pidevalt puhastamist, niisutamist, hüdreerimist, lõdvendamist, päevitamist, rõhutamist, intensiivistamist, lõhnastamist, koorimist, tasandamist, tõstmist, leevendamist, isegi laseriga töötlemist.
Ameeriklanna näeb-kuuleb keskmiselt 400 ilureklaami päevas. Uuringute järgi on kaks kuni viis kilo seda keemiat, mida eurooplannad oma vereringest ilutooteid tarbides aastas läbi uhavad. Palju sellest ladestub rakkudesse?
Taanis aastatel 1990–1998 tehtud teadustöö näitas, et allergia kosmeetikumide suhtes sagenes kaheksa aastaga enam kui kaks korda ehk 2,4 protsendilt 5,8 protsendile.
Rootslased uurisid mõned aastad tagasi 34 turul valitseva ilutoote ftalaadisisaldust. Ftalaadid on suur perekond sünteetilisi aineid, mille puhul on tõestatud seotus viljatuse ja lootedefektide tekkega. 80 protsenti uuritud toodetest sisaldasid ftalaate, sh rohkem kui pooled mitut ftalaati korraga, kuigi neid polnud kirjas toodete etikettidel.
Vähemalt keelustas Euroopa Liit 2004 piinarikkad loomkatsed, mida kasutati ainete testimiseks kosmeetikatööstuses. Alternatiivid, nagu tapamajadest pärit kudede kasutamine, ainete silmi ja nahka ärritava toime kindlakstegemine in vitro rakukultuuride abil, säästavad nüüd 20 000 küüliku elu aastas.
Trööst hullus elus
Kindlasti on paljudel naistel kreeme. Olen näinud, et mida õnnetum naine, seda rohkem kreemipurke tema tualettlaual.
Päriselt ilusaks teevad meid kindlus ja enesekindlus, rõõm, rahu ning tasakaal. Tõeline sära ja veetlus õitsevad välja elust, kus hing toidetud, mõistetud, ihu hoitud ja hellitatud. Kallid kreemid kõnelevad üksindusest, muredest ja kamuflaažist, lõhnates stressileevenduse, lohutuse ja kompensatsiooni järele. Nagu šoko- ja šopahullus.
Meie ise?
Ma arvan, et korralikku parfüümi võivad mehed aeg-ajalt oma kallimale kinkida, isegi peaksid kinkima. Selge sõnumiga, hoolikalt valides, kindlasti mitte möödajooksul müüjalt küsides: «Mida trenditibid ostavad?!» Vale lõhn mõjub hullemini kui sadul sea seljas.
Ma ise kinkisin äsja oma kallile naisele uue pudeli. Trussardi Essenza del Tempo, tipplõhnadisainer Sophie Labbe ( Boss Women, CK
Beauty, Armani He, Givenchy Organza jpt) väga hea töö. Mulle meeldib selle parfüümi ideoloogia, mis ütleb: ära kiirusta, luba endale suurimat luksust – aega. Kusjuures tõepoolest, selle odööri valmistamiseks on kasutatud taimi, mille kasvatamine ja töötlemine võtab aega. Ja uskumatu küll, nuusutage ise – lõhn mõjubki «aeglaselt»!
Liinale sobib ja mulle meeldib. Miks siis mitte?
Aga et mis kreemidega?
Tunnistagem, et Liinal on oma lemmikvõie, mida sõbranna Ülle talle tuttava kosmeetiku juurest nõristab. Suvel maal end järves pestes pole seda vaja, aga Tallinna vesi tegevat näo koledaks. Kreemita ei pääse.
Ma parem ei vaidle. Pealegi ostab ta seda endale ise.