Tahate võrdõiguslikkust? Aga palun!

Priit Pullerits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mari-Liis Sepper.
Mari-Liis Sepper. Foto: Peeter Langovits

Võrdõiguslikkuse uus volinik Mari-Liis Sepper (32) lubab pidada kindlasti silmas ka mehi puudutavaid probleeme, mis avalduvad kõige ilmekamalt nende haridustaseme mahajäämuses naiste omast.

Allolevast tabelist on selgelt näha, et meeste elu on karmim ja raskem kui naistel. Või vaidlete vastu?

Eesti meestel ja naistel on erinevad mured ning sooline ebavõrdsus avaldub eri valdkondades kord naiste, kord meeste kahjuks. Mis puudutab kõrget riskikäitumisega seotud õnnetusjuhtumite arvu, siis on kehvemas olukorras mehed. Mis puudutab poliitilist ja majanduslikku võimu, siis on ebasoodsamas olukorras naised.

Naiste ja meeste ebavõrdsuse küsimused toovad kaasa erinevaid reaalseid probleeme konkreetse inimese elus. Näiteks kui naised saavad väiksemat palka, sest nende tehtav töö – nn naiste töö – ei ole samaväärselt väärtustatud nn meeste töödega, siis puudutab see paljusid konkreetseid naisi, kes töötavad õpetajate, meditsiiniõdede, müüjatena jne.

Kui meeste oodatav eluiga on madalam kui naistel muu hulgas riskikäitumise tõttu, siis seda riski saab iga mees vähemalt osaliselt maandada, lastes regulaarselt oma tervist kontrollida, elades tervislikult ja käitudes vähem tuisupäiselt.

Kui meeste mahajäämus naistest algab juba koolipõlves, siis kas siit ei järeldu, et ühiskonnas on fundamentaalsel tasemel asjad meeste kahjuks viltu?

Viltu on see, et Eestis on normiks iganenud ettekujutused, milline üks mees peab olema ja kuidas käituma, ning mis on ühele naisele kohane ja kuidas teda peaks väärtustama.
Näiteks üldlevinud edunorm – «õige mees» peab sõitma suure kalli autoga jms – mõjutab ka täna paljusid mehi töötama palju ning taluma rohkelt stressi, selle asemel et leida parem tasakaal pereelu ja karjääri vahel.

Naiste ülekaal kõrgkoolides on muutunud eriti masendavaks, mis tähendab, et teadmistepõhises ühiskonnas on mehed varsti konkurentsivõimetud. Mida ette võtta?

Tõeliselt masendav oli siis, kui ülikoolidesse ei võetud ühe soo esindajaid vaid nende soo tõttu. Ja ma ei kõnele meessoost.

Praegune olukord, kus Eesti ülikoolides on naisi rohkem kui mehi, ei ole tingitud sellest, et mehi tõrjutaks ülikoolist nende soo tõttu. Küll aga tulevad põhjustena mängu soostereotüübid. Just hariduses on näha, miks jäigad ettekujutused soorollidest, mis 1990ndatel võimsalt taaselustusid, mõjutavad mehi negatiivselt. Eestis väärtustavad naised haridust enam kui mehed.

Hoiakud ei ole aga kaasa sündinud. Ka poisse tuleb kasvatada nii, et nad tahaksid olla tublid õppurid. Põhjusi, miks naiste ja meeste vahel esinevad hariduse küsimuses hoiakute erinevused, tuleb uurida ja siis kaaluda, mida muutuste nimel ette võtta.

Tundub, et praeguste arengute jätkudes vajavad peagi paljuräägitud sookvoote hoopis mehed, mitte naised. Mida teie arvate?

Kuulda on, et sookvoodid on juba hariduses kasutusel – nii eliitkoolide algklassides kui ka teatud teaduskondades. Kuigi kvoot on seadusega lubatud positiivne erimeede ajaloolise soolise ebavõrdsuse tasandamiseks, ei tohi seda suvaliselt kasutada.

Kvootide kasutamine peab olema läbipaistev, nende vajadus põhjalikult läbi uuritud ning kvoodi kohaldamine põhjendatud ja asjaosalistele arusaadav. Praegu see nii kahjuks ei ole.

Mis puudutab kvoote hariduses, siis siin on mitu aspekti, mida tuleb otsustamisel arvesse võtta. Ajaloolist poiste ebavõrdset kohtlemist, mis takistaks haridust omandada, ju ei ole. Seega on põhjused, miks saadab poisse sisseastumiskatsetel ebaedu, kuskil mujal. Need põhjused on võib-olla keerulisemad. Kvoot ei pruugi sel juhul olla kõige sobivam lahendus, või lahendus, mis ebavõrdsuse põhjused kaotab.

See kehtib loomulikult ka naiste kasuks seatud kvootide puhul. Olukorra ja võimalike põhjuste analüüsimise nõue ei ole niisama suusoojaks välja öeldud mõte.

Mehed-naised arvudes

Jah, mehed teenivad Eestis rohkem kui naised, samuti leidub neid rohkem riigikogus ja valitsuses ja küllap ka ettevõtete eesotsas. Ent milline on pilt muudes eluvaldkondades? Meestele väga kurb...

Näitaja: keskmine eluiga
Mehed: 69,8
Naised: 80,1
Kommentaar: euroliidus on meeste ja naiste keskmine eluiga vastavalt 76 ja 82 aastat. Üksnes Lätis ja Leedus elavad mehed veel vähem kui Eestis.

Näitaja: õnnetussurmad* 100 000 elaniku kohta
Mehed: 162 / 81%
Naised: 39 / 19%
Kommentaar: sel sajandil on meeste ja naiste õnnetussurmade arv pidevalt vähenenud, ent endiselt niidab kuri saatus mehi neli korda sagedamini kui naisi.

Näitaja: tööõnnetused tänavu üheksa kuuga
Mehed: 1480 / 64%
Naised: 826 / 36%
Kommentaar: see näitaja pole meeste vaatevinklist kõige hullem, aga kui vaadata surmaga lõppenud tööõnnetusi, siis neid on meestega juhtunud 11, naistega ainult üks.

Näitaja: kurjategijad**
Mehed: 16 232 / 89%
Naised: 1907 / 10,5 %
Kommentaar: vähemasti on Lätis ja Leedus naiskurjategijate protsent suurem, vastavalt 12 ja 11. (Poole protsendi Eesti kurjategijate sugu statistikas ei kajastu.)

Näitaja: vangid
Mehed: 3255 / 94%
Naised: 205 / 6%
Kommentaar: vanasti öeldi, et naise koht on köögis. Nüüdisajal see reegel enam ei kehti. See-eest võib tõdeda, et paljude meeste koht on endiselt trellide taga.

Näitaja: kõrgharidusega inimesed
Mehed: 104 800 / 34%
Naised: 199 900 / 66%
Kommentaar: olgu märgitud, et töötus on tabanud valusamalt kõrgharitud mehi kui naisi: ülikoolidiplomiga meeste hulgas on töötuid 6,8 protsenti ja naiste hulgas 5,9 protsenti.

Näitaja: tippspetsialistid
Mehed: 30 100 / 31%
Naised: 65 500 / 69%
Kommentaar: oh aegu ammuseid: Eesti taasiseseisvumise algul oli meeste seas tippspetsialiste nüüdsest ligi kolmandiku võrra rohkem.

Näitaja: keskastme spetsialistid
Mehed: 23 200 / 28%
Naised: 59 900 / 72%
Kommentaar: kuhu küll kõik mehed jäävad? Sajandi algul oli meeste hulgas keskastme spetsialiste peaaegu 5000 võrra rohkem. Naiste hulgas on neid samal ajal ligi 8000 juurde tulnud.

Näitaja: ametnikud
Mehed: 7600 / 23%
Naised: 25 000 / 77%
Kommentaar: kui keegi väidab, et Eesti on ametnike riik või Eestis on ametnikel liiga palju võimu, siis sama hästi võiks ta väita, et Eesti on naiste riik ja Eestis on naistel liiga palju võimu.

Näitaja: üliõpilased***
Mehed: 26 951 / 39%
Naised: 42 034 / 61%
Kommentaar: 1990ndail oli naisüliõpilasi keskmiselt 51–57 protsenti, ent lõppeval kümnendil on nende osa püsinud stabiilselt 60–62 protsendi vahel.

Näitaja: magistriõpe
Mehed: 3946 / 33%
Naised: 7851 / 67%
Kommentaar: kui bakalaureuseõppes tuleb kümne mehe kohta 16 naist, siis magistriõppes veelgi rohkem – 20 naist. Tõsi, doktoriõppes vahe väheneb, kuid naiste ülekaal säilib: neid on 1531 ja mehi 1122.

Näitaja: Eestis ülikooli lõpetanud
Mehed: 3404 / 30%
Naised: 8085 / 70%
Kommentaar: kui 1992/1993 oli naislõpetajaid vaid pisut rohkem kui mehi, 51 protsenti, siis sel kümnendil on naislõpetajate osa püsinud vankumatult 70 protsendi ringis.

Näitaja: Tartu Ülikooli lõpetanud
Mehed: 762 / 28%
Naised: 1964 / 72%
Kommentaar: miski liigub siiski paremuse suunas. 2003/2004. õppeaastal moodustasid mehed lõpetajatest vaid 24 ja naised tervelt 76 protsenti.

Näitaja: Tartu Ülikooli kiitusega lõpetanud
Mehed: 45 / 27%
Naised: 120 / 73%
Kommentaar: mis siin ikka kommenteerida: naised on tublimad ja püüdlikumad kui mehed. Või hindab haridussüsteem rohkem sellist õppimist, mis on pigem naistele meeltmööda?

Näitaja: Tartu Ülikooli magistriõppe lõpetanud
Mehed: 207 / 29%
Naised: 517 / 71%
Kommentaar: siin läheb asi tasapisi hullemaks: 2004. aastal oli magistriõppe lõpetanute seas mehi 32 protsenti.

Näitaja: Tartu Ülikooli doktoriõppe lõpetanud
Mehed: 40 / 40%
Naised: 60 / 60%
Kommentaar: alles 2004. aastal oli mehi ja naisi doktoriõppe lõpetanute seas peaaegu võrdselt, vastavalt 38 ja 41.

Näitaja: kuldmedaliga koolilõpetajad 2010
Mehed: 81 / 21%
Naised: 312 / 79%
Kommentaar: väikest lohutust leiavad noormehed ehk sellest, et hõbemedaliga lõpetanute seas on vahe neiudega pisut väiksem: 124 – 307.

Näitaja: riigieksamil läbikukkunud
Mehed: 652 / 63%
Naised: 377 / 37%
Kommentaar: seda, et tüdrukud on koolis tublimad, tõestab ka fakt, et üle 90-punktilistest eksamitulemustest kuulus neile 1706 (58%) ja poistele 1239 (42%).

Näitaja: enesetapud
Mehed: 220 / 82%
Naised: 49 / 18%
Kommentaar: Eesti kuulub enesetappude arvult 100 000 elaniku kohta maailmas kolmanda kümne lõppu, aga meeste enesetappude suhtearvu poolest esikümne piirile.

Näitaja: HIV-tõppe surnud
Mehed: 42 / 81%
Naised: 10 / 19%
Kommentaar: rohkem kui neljakordne vahe HIV-tõppe surnute arvus on üks suuremaid, mida Eestis meeste ja naiste surma põhjuste vahel leida võib.

Näitaja: kasvajast põhjustatud surmad
Mehed: 1929 / 54%
Naised: 1666 / 46%
Kommentaar: pahaloomulised kasvajad ründavad mehi sagedamini kui naisi. Viimastel andmetel tabasid need aasta jooksul 3411 meest ja 3380 naist.

Näitaja: Ajakirjade Kirjastuse väljaannete peatoimetajad
Mehed: 2 / 18%
Naised: 11 / 82%
Kommentaar: tõsi, eks enamik kirjastuse väljaandeid olegi mõeldud naistele, aga sel juhul tuleb küsida: miks pole piisavalt meesteajakirju?

Näitaja: üldloetavate päevalehtede peatoimetajad
Mehed: 1 / 33%
Naised: 2 / 67%
Kommentaar: Postimehe toimetuste juhtide hulgas on mehi viis ja naisi kuus. Kui lugeda kokku ka Postimehe portaalide juhid, muutub naiste ülekaal veelgi suuremaks.

Näitaja: Postimees
Mehed: 65 / 43%
Naised: 85 / 57%
Kommentaar: «Naised on ajakirjanduse alaesindatud» – nii teatas hiljuti portaal naine.postimees.ee. Postimehes seda alaesindatust küll ei ole.

* õnnetusjuhtumid, mürgistused, traumad
** 2008. aasta andmed
*** üliõpilaste arvud on eelmisest õppeaastast

Tabeli koostas Priit Pullerits

Allikad: Aime Lauk, statistikaamet; Krista Vaikmets, tööinspektsioon; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituut; Anneli Miljan, Tartu Ülikool; Krista Hinno, riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus; Priit Laanoja, Eesti hariduse infosüsteem; Tarmu Kurm, haridusministeerium; Diana Kõmmus, justiitsministeerium; Aivar Reinap, Postimees.ee; Merily Pihelbu, Ajakirjade Kirjastus.


Kommentaar

Euroliidus on meeste ja naiste keskmine eluiga vastavalt 76 ja 82 aastat. Üksnes Lätis ja Leedus elavad mehed veel vähem kui Eestis.

Sel sajandil on meeste ja naiste õnnetussurmade arv pidevalt vähenenud, ent endiselt niidab kuri saatus mehi neli korda sagedamini kui naisi.

See näitaja pole meeste vaatevinklist kõige hullem, aga kui vaadata surmaga lõppenud tööõnnetusi, siis neid on meestega juhtunud 11, naistega ainult üks.

Eesti kuulub enesetappude arvult 100 000 elaniku kohta maailmas kolmanda kümne lõppu, aga meeste enesetappude suhtarvu poolest esikümne piirile.

Rohkem kui neljakordne vahe HIV-tõppe surnute arvus on üks suuremaid, mida Eestis meeste ja naiste surma põhjuste vahel leida võib.

Olgu märgitud, et töötus on tabanud valusamalt kõrgharitud mehi kui naisi: ülikoolidiplomiga meeste hulgas on töötuid 6,8 protsenti ja naiste hulgas 5,9 protsenti.

Oh aegu ammuseid: Eesti taasiseseisvumise algul oli meeste seas tippspetsialiste nüüdsest ligi kolmandiku võrra rohkem.

Kuhu küll kõik mehed jäävad? Sajandi algul oli meeste hulgas keskastme spetsialiste peaaegu 5000 võrra rohkem. Naiste hulgas on neid samal ajal ligi 8000 juurde tulnud.

Kui keegi väidab, et Eesti on ametnike riik või Eestis on ametnikel liiga palju võimu, siis sama hästi võiks ta väita, et Eesti on naiste riik ja Eestis on naistel liiga palju võimu.

1990ndail oli naisüliõpilasi keskmiselt 51–57 protsenti, ent lõppeval kümnendil on nende osa püsinud stabiilselt 60–62 protsendi vahel.

Kui bakalaureuseõppes tuleb kümne mehe kohta 16 naist, siis magistriõppes veelgi rohkem – 20 naist. Tõsi, doktoriõppes vahe väheneb, kuid naiste ülekaal säilib: neid on 1531 ja mehi 1122.
Kui 1992/19 93 oli naislõpetajaid vaid pisut rohkem kui mehi, 51 protsenti, siis sel kümnendil on naislõpetajate osa püsinud vankumatult 70 protsendi ringis.

Siin läheb asi tasapisi hullemaks: 2004. aastal oli magistriõppe lõpetanute seas mehi 32 protsenti.

Väikest lohutust leiavad noormehed ehk sellest, et hõbemedaliga lõpetanute seas on vahe neiudega pisut väiksem: 124 – 307.

Seda, et tüdrukud on koolis tublimad, tõestab ka fakt, et üle 90-punktilistest eksamitulemustest kuulus neile 1706 (58%) ja poistele 1239 (42%).

Vähemasti on Lätis ja Leedus naiskurjategijate protsent suurem, vastavalt 12 ja 11. (Poole protsendi Eesti kurjategijate sugu statistikas ei kajastu.)

Vanasti öeldi, et naise koht on köögis. Nüüdisajal see reegel enam ei kehti. See-eest võib tõdeda, et paljude meeste koht on endiselt trellide taga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles