Mida see tähendab, kui sa räägid iseendaga?

Foto: Shutterstock

Päris piinlik tunne on, kui keegi tabab sind omaette nina alla pobisemas. Jääb mulje, et sa oled läinud hulluks. Üldiselt on arusaadav, et me räägime, et suhelda, ja kui keegi pole kuulamas, kaotaks jutustamine justkui oma eesmärgi. See ei ole aga tõsi. Rääkimine täidab muidki funktsioone.

See on alateadlik

Valjusti rääkimine on meie sisemise dialoogi pikendus. Selle põhjuseks on automaatselt käivituv motoorne käsk. 20. sajandi alguses pakkus nõukogude psühholoog Lev Võgotski välja, et me räägime valjusti, kui õpime rääkima, sest meie kõne ja mõtted ei ole omavahel seotud. Pärast seda tekib sisemine kõne ja meie mõtted muutuvad pigem sõnalisteks lauseteks.

Kui me oleme õppinud oma mõtteid kõnega siduma, siis me ei pane enam iga mõtet sõnadesse. Kuid enda ette räägime ikka. Täiskasvanutel on selleks aga teised põhjused.

Õppimine

Kui sa kordad valju häälega midagi, jääb see paremini meelde.

Keskendumine

Näiteks on teadlased pannud inimesi valjusti välja rääkima mõttetuid asju, samal ajal kui nad püüavad täita ülesandeid, mis pole jutuga üldse seotud. Üldiselt see rikub nende sooritust. Kui inimesed aga räägivad endaga, et oma tegevust suunata, edeneb ülesanne paremini, sest neil on paremini meeles, mida nad tegema peavad.

Enesekindlus

Inimene saab tõsta oma motivatsiooni ja enesekindlust, kui räägib endaga positiivselt valjul häälel.

Allikas: Stars Insider