Kristi sõnab, et kui jõudis taipamisele, et tema sees pole heaolu tunnet, siis sai ta aru, et on jätnud enda vajadused ja ootused ehk selle, mida ta tegelikult teha tahaks ja kuidas, kõrvale. Ta oli ära unustanud iseenda ja iseenda heaolu. «Hakkasin märkama seda sellises konkreetses ajahetkes... Kui tundsin, et minus kerkib esile rahulolematus, siis mõtlesin, mida saaksin teha või öelda, et minus saaks taas rahulolu kasvada.»
Ta toob näitena välja, et olles koos elukaaslasega kodus ning tundes enda sees rahulolematust või puudust heaolust, tuleks viimasele öelda, kas tal oleks hetk aega sind kuulata. «Öelda, et soovin sinuga jagada seda, et näiteks see vestlus, mis meil oli, oli minu jaoks väga raske ja keeruline sellepärast, et tundsin seal võib-olla näiteks ennast ebapiisavalt. Nüüd kui julgesin talle selle välja öelda, siis küsin tema käest ka selle maagilise küsimuse ehk kuidas see praegu sulle tundus. Ja tema saab enda poole mulle avada. Saame tulla mõlemad sellele heale mõistmise kohale ja läbi selle diskussiooni saab minu sisemine heaolu tegelikult kasvada.»