Häirekeskuses töötav 54-aastane vanaema: kõlab karmilt, aga see töö on...
6. juuni 2023, 13:07
Eesti vajab lisaks politseinikele ja päästjatele hädasti juurde päästekorraldajaid, kes toetavad numbrile 112 helistajaid ja saadavad abi. Valdkonna eksperdid kinnitavad, et sellele ametile on eelised just pikema elukogemusega inimestel – eriti naistel. All jagavad kolm inimest, mis tunne on töötada päästekorraldajana.
Palju on räägitud sellest, et hoolimata äsjasest suurest palgatõusust on endiselt puudu politseinikke ja päästjaid. Aga samavõrd on Eesti julgeoleku jaoks vaja täita tühjad päästekorraldajate töökohad häirekeskuses, kus võetakse vastu kõik numbrile 112 saabunud kõned.
Tegemist on ülimalt vastutusrikka tööga, kus tuleb mõista hättasattunut, teda rahustada ja toetada, saada kätte vajalik info ning samal ajal organiseerida abi saatmine.
Praktika näitab, et häirekeskuse päästekorraldaja ametile sobivad eriti just teises ja kolmandas nooruses naised, kes on elus juba nii mõndagi näinud ja kogenud. Pika töö- ja pereelu kogemusega tekkiv inimesetundmine ja emotsionaalne karastus on siin kuldaväärt!
«Kui häirekeskuses pole piisavalt päästekorraldajaid, siis see tähendab, et kriisihetkel võib mõni 112 helistaja oodata tavapärasest kauem, aga hädaolukorras loeb ju iga sekund ja minut. Meil võib olla valmis appi sõitma sadu päästjaid ja arste, aga kui info nendeni ei jõua, siis abi ei tule. Päästekorraldaja on keti kriitilise tähtsusega lüli,» selgitas päästekorraldajaks ümberõpet läbi viiva Sisekaitseakadeemia päästekorralduse õppejuht Jane Peiponen.
Kuidas kommenteerivad päästekorraldaja tööd mõned hiljuti selle karjääripöörde läbi teinud inimesed ise?
Keio (54), vanaema, päästekorraldaja
Milliseid ameteid varem pidasid ning miks praeguse kasuks otsustasid?
Enne häirekeskust olen terve elu töötanud kontorites. Viimased 24 aastat töötasin Ruukkis. Tegelikult oli seal kõik väga hästi. Tegelesin tellimuste vahendamisega kliendilt tootjale, vajalike muudatuste ja tarneaegade jälgimisega. Umbes 1,5 aastat tagasi tundsin, et ma olen sellest tööst väga tüdinenud, lihtsalt ei suutnud näha enam sisu ja mõtet oma tegemistes. Sain aru, et mulle on vaja mingit üldiselt suuremat muutust, tahan teha tööd, millest ma selgelt aru saan, miks ma seda teen.
Häirekeskust soovitas mulle sõbranna, kes oli vabatahtlikuna töötanud riigiinfo telefoni poolel. Pikalt mul aega mõelda ei olnud, kuna vastuvõtt tol hetkel oli juba lõppemas. Kiiresti ja intensiivselt vaagisin läbi kõik plussid ja miinused. Plussideks ongi täpselt see, mida ma olin oma ellu soovinud: inimestega suhtlemine, töögraafik, mis erineb täielikult varasemast ja toob endaga kaasa oluliselt rohkem vabu päevi, ja ma saan selgelt aru, miks ma seda tööd teen, ning sellest on reaalselt ja kohe kellelegi abi.
Millised oskused ja omadused peavad häirekeskuse töötajal olema?
Häirekeskuse töötajal peab olema reaalne soov teisi inimesi aidata. Omadustest on olulised hoolivus, empaatiavõime, oskus kuulata, kiire mõtlemine ja otsustamine, enesekontroll, oskus rahulikuks jääda ja pingetaluvus. Oskustest ei saa kindlasti hakkama ilma hea arvuti kasutamise oskuseta ja vene keeleta. Kõlab päris karmilt, aga töö ongi kiire ja pingeline. Abivajajale tundub iga sekund ja minut kordi pikem kui kõrvalolijale ja tihti võib sellest minutist sõltuda kellegi elu.
Mis paneb selle töö juures silma särama?
Ilma missioonitundeta seda tööd teha ei saa. Silma särama paneb teadmine, et minust on päris inimestele päris kasu olnud, ma olen reaalselt saanud helistajale abiks olla raskel hetkel. Ma saan aru, miks ma seda tööd teen. Vahetused on kahtlemata pingelised, aga mingist rutiinist või igavusest küll juttu ei ole. See töö hoiab pea erksana, ei ole mingit tuima toksimist. Vahetuse lõppedes on ikka päris väsinud olemine, aga see väsimus ei ole midagi võrreldes nende abivajajate muredega, keda olen suutnud aidata. Kahtlemata teeb südame soojaks ka kolleegide hoolivus ja tugi, kui seda endal vaja on.
Andrus (57), vanaisa, Sisekaitseakadeemia päästekorraldaja eriala õppur
Milliseid ameteid varem pidasid ning miks praeguse kasuks otsustasid?
Töötasin eelnevad 14 aastat erihoolekandes. Ametiks oli haldusjuht. Sellele veel eelnev oli samuti seotud halduse ja asutuste juhtimisega. Ametis oleku ajal puutusin palju kokku pääste, politsei ja meditsiiniga. Sealt loogilise jätkuna otsisin võimalust kuidagi ennast sellel alal rakendada. Ja siis leidsingi päästekorralduse eriala.
Millised oskused ja omadused peavad häirekeskuse töötajal olema?
Tegelikult väga paljud erinevad. Oluline on haritus! Tuleb kasuks, kui vallata teemasid ajaloost spordini ja psühholoogiast, sotsiaalvaldkonnast ja meditsiinist majanduseni.
Mis paneb selle töö juures silma särama?
Võimalus reaalselt aidata ja päästa. Sõna otseses mõttes hoida kätt pulsil. Muidugi vastutuse pool mõnikord natukene hirmutab ka…
Jaanika (47), kahe lapse ema ja ka värske vanaema, päästekorraldaja
Milliseid ameteid varem pidasid ning miks praeguse kasuks otsustasid?
Õppisin toitlustusteenindajaks ning töötasin keskastme juhina pikki aastaid eri toitlustusettevõtetes. 12 aastat tagasi läksin Kalevi kommivabrikusse, kus töötasin müügiesindajana. Pärast kaheksat aastat seal töötamist sain aru, et hommikuti tööle minnes oli tühi tunne hinges. Ei olnud südamega enam töö tegemise juures. Soovisin teha midagi hingele. Lahkusin sealt 2020. aasta sügisel. Kui aastal 2022 algas Ukraina sõda, siis sain aru, et tahan anda oma panuse Eesti turvalisuse heaks. Tulin häirekeskusesse vabatahtlikuks ning sealt edasi tehti ettepanek õppida päästekorraldajaks. Kuna kasvatan üksinda 12-aastast poega, siis tahan olla eeskujuks oma lapsele. Tema on meie tulevik.
Millised oskused ja omadused peavad häirekeskuse töötajal olema?
Häirekeskuse töötajal peab kindlasti olema kiire tegutsemise oskus. Oskus kuulata. Oskus mõista ja olla empaatiline. Kindlasti on ülioluline tahe aidata ja olla vajalik.
Mis paneb selle töö juures silma särama?
Mul on hea tunne peale iga telefonikõnet. Olgu selleks kõneks siis kellegi elu või tervise või vara päästmine – on hea tunne, kui just minu abi vajatakse ja mina oma oskustega saan olla esimeseks abipakkujaks. Iga kõnega on vaja mõista, et teisel pool toru olev inimene vajab just minu abi. Silma paneb särama kellegi aitamine ise midagi vastu soovimata.
Sisekaitseakadeemia päästekorralduse õppejuhi Jane Peiponeni sõnul on vajadus päästekorraldajate järele praegu selgelt suurem kui inimeste hulk, kes selle ameti üles leiavad. Miks see nii on?
«Arvatavasti on asi selles, et paljud, kelle tugevustest oleks siin väga kasu, ei mõtlegi, et nad võiksid tulla tööle siseturvalisuse valdkonda. Ometi on see töö sobiv just neile, kel üks või mitu karjääri juba selja taga. Tihti tekib pärast 40, 50 või 60 aasta juubelit mõte, et tahaks edasi teha midagi head, inimesi aidata. Päästekorraldaja töö on sõna otseses mõttes elude päästmine,» ütles Peiponen.
Päästekorralduse õppejuht selgitas, et kuna inimesi on teenistusse hädasti vaja, on karjääripööre päästekorraldajaks tehtud ka võimalikult lihtsaks.
«Praktiline õpe kestab kümme kuud ning selle ajal on tagatud stipendium 1000 eurot kuus, samuti tasuta majutus ja toitlustus. Seejärel ootab iga programmi lõpetanut kindel ja korraliku palgaga töökoht. Nii et praktilise elu takistusi ei tohiks olla, et see otsus teha ja suure missioonitundega töö vastu võtta,» rääkis Peiponen.
«Häirekeskuse tiim on loomulikult mitmekesine, on vanemaid ja nooremaid, naisi ja mehi. Nooremad kolleegid saavad väga hea probleemilahendus-, suhtlemis- ja juhtimiskogemuse. Aga tegelikult täiesti tõsiselt saab nentida, et see on amet, kus vanaemadel-vanaisadel ilmselt on 20–30-aastaste ees ikkagi omad eelised,» hindas Peiponen.
Päästekorraldajaks ümberõpe algab üks kord aastas, sellel aastal saab avaldusi esitada kuni 28. juunini. Kandideerida saad SIIN!