NAISTEJUTUD ⟩ Ebatavaline lugu: «Norra nõid võttis mu elu kõige räigemad kogemused ja...»
/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
1. aprill 2023, 11:00
Vahel on olukord eluteel niivõrd ränk, et ainus asi, mis aidata saab, on nali. Nali pole mingi naljaasi – see on väga tõsine asi! Naer on teraapiavahend, valuvaigisti ja treening. Inimene, kes kaotab võime naerda ning eeskätt iseenda üle naerda, on tõenäoliselt haige.
Teeks õige nalja, ikkagi 1. aprill! Aga nalja puhul kehtib üks huvitav asi: nali on nagu armastus. Kui hakkad suruma, siis ta ei tule. Jõuga nalja teha ei saa. Aga lased vabaks – kohe tuleb. Naljaga alustades jõudsime saates aga ka päris sügavate teemadeni. Saate staarid on Heidi Ruul ja Dagmar Lamp, saatejuht Kristina Herodes.
«Ma tahan rääkida Norra nõia lugu,» jutustab Heidi. «Tema tegi mulle hüpnoosi ja sukeldus minu sinna ajumülkasse, kus on kõige vastikumad sündmused, mille peale mõeldes läheb mul siiamaani silm märjaks ja ma hakkan värisema üle kere.»
Norra maag võttis kätte ja hakkas mälestusi puhtaks pesema. Kuidas ta seda tegi? «Kõigepealt tegime läbi situatsiooni, mis oli. Siis võtsime, mis oleks võinud olla, kuidas ma oleksin tahtnud, et oleks. Ja siis ta reaalselt uputas kogu selle valu huumorisse!» Maag võttis mälupildi hirmutavad tegelased ja täiendas neid naljakate kujunditega, nii sai väga räigest ja traumaatilisest kogemusest tänu nalja lisamisele midagi palju kergemat. Viimaks tundis Heidi, et ta suudab selle olukorraga toime tulla. «See nagu vist töötas.»
Heidi kogemusest saab pikemalt kuulata saates 53.40 minutil.
Asi, mis varem tundus käsitlematult suur ja tekitas paanikat, võttis peale hüpnoosiseansse üksnes muigama. Enam need minevikutraumad ja mälestused Heidis paanikat ei tekita.
Selle kogemuse põhjal saab anda praktilise soovituse: kui elus seisab ees olukord, mida sa kardad, saab alati hirmu seljatada, kui muudad selle koomiliseks.
Mis on kõige naljakam asi maailmas? Inimene, kes võtab ennast ja elu maru tõsiselt. Arvestades tõsiasja, et sääraseid tegelasi on meie ümber hulgaliselt, ei tohiks ka heast huumorist puudust tulla. «Eestlaste üks suurimaid epideemiaid on see, et kõik võtavad ennast maru tõsiselt,» arvab ka Dagmar. «See on õudne! Kõige suurem hirm paljude inimeste jaoks on: äkki keegi peab mind naeruväärseks?»
Enesepoomisest pole kasu
Kuid see hirm on täiesti asjatu «enesepoomine». Mis juhtub inimesega, kes tahes või tahtmata saab naeru märklauaks? Korra võib see tõesti ebamugav olla, aga see antakse kiiresti andeks ning edaspidi võetakse ta märksa soojemalt ja avatumalt omaks. Talle avaneb võimalus end vabaks lasta ning luua seeläbi sügavaid ja tähenduslikke suhteid.
Nali on tänapäevases maailmas erakordselt võimas tööriist. See on kindlaim viis võita tähelepanu ja sümpaatiat, kaasata ning kõnetada. «Näiteks sotsiaalmeedia sisuloomes see, mis praegu müüb, on ikkagi huumor ja autentsus,» räägib Daki. «Ja vahel on see täitsa suur väljakutse teha inimestele selgeks, et targem on võtta asju vabalt ja lõbusalt.»
«Enda üle nalja viskamise oskus – see on puudulik kohati,» lisab Heidi. «Ma arvan, et see on üks ülioluline oskus! Neid inimesi, kes tahavad näidata asju ideaalses vormis, leidub igal pool. Aga just apsud ja komistamised võivad kõige armsamad, lõbusamad ja toredamad olla!»
Nagu «Naistejuttude» saates tavaks – mida kuulajad soovivad, sellest ka uued saated valmivad. Viimasel ajal on meie armas ja hinnatud hingeperekond päris õnnelik olnud, ainus soov oli: Dakit ja Heidit tahaks taas kuulda. Ja kuna kuulajate soov on seadus, siis siin nad on! Naeravad nii, et terve eeter väriseb.
/nginx/o/2022/08/18/14767983t1h77ec.jpg)
Mis tapab nalja?
Sageli elavad inimesed aga tervist kahjustavas naljapuuduses. On küllaga peresuhteid, töösuhteid ja muid kontakte, kus pole huumorist haisugi. Mis tapab nalja? Ebaturvaline keskkond. Nii lihtne see ongi. Kui kasvõi üks inimene meeskonnas tunneb ebakindlust ja pinget ning reageerib kohatu teravusega, kaob kõigil ära kergus ja rõõm elu huumoriga võtta. Teised naljatapjad on inimesed, kel on väga suureks puhutud ego või illusioon mingist identiteedi fassaadist. Ta ei söanda teha nalja, sest kardab seda lõhkuda. Türannist juhid ja suhtepartnerid ei talu nalja, kuna see purustab nende loodud fassaadi kõikvõimsast ja eksimatust iseendast. Ja seda huumor loomulikult ka teeb. Ehkki pole mõtet ka oma illusioonis marineerida – teised teavad niigi, et tegu on vaid fassaadiga.
«Meil on võimueliidi hulgas palju selliseid ülitõsiseid tüüpe, kes ennast hirmus tõsiselt võtavad,» räägib Dagmar. «Aga näiteks Kaja Kallas on suurepärane näide, et on võimalik hoida võimu väga kindlalt oma kätes, aga mitte kaotada oskust enda üle nalja visata. Ta hiljuti jagas, kuidas keegi õpilane oli kirjutanud ja küsinud, kuidas valitsus töötab, tal on homme kontrolltöö. Paraku polnud peaministril aega vastata ja saabus süüdistav kiri: «Kalla, sinu pärast ma sain ühiskonnaõpetuses kahe!»» Julgus jääda päris inimeseks suurendab meeletult ja samuti hoiab populaarsust. Intelligentsus ja huumorimeel – need käivad alati kokku. «Ja kui inimene naljast aru ei saa, siis... loll nagu lauajalg,» lajatab Daki.
Päästerõngas neile, kes ei viitsi trenni teha
Kas naermine läheb ka treeninguna arvesse? Kui seda teha regulaarselt, piisavalt intensiivselt ja piisavalt pikka aega, siis kindlasti! «Mina julgen küll väita, et minu suurepärased kõhulihased ja selgelt nähtavad kolm triipu kõhu peal on kõik saavutatud tänu naermisele,» usub Kristina. Dagmar kinnitab veendunult, et naermine põletab kaloreid päris korralikult. «Praegu on liikumisaasta, naer võiks ka seal arvesse minna!»
Lisaks on naerul palju teaduslikult tõestatud tervist turgutavaid mõjusid: leevendab valu, maandab pinget, aitab arendada kopsude, südame ja veresoonkonna tööd ja mõjub hästi vaimsele tervisele.
Nalja kasutamine, mis on naljast kaugel
Vahel naerab inimene ka siis, kui ta sisimas ahastab, kardab või on lausa kokkuvarisemise äärel. Mis olukorrad need on, kus me tegelikult väärkastuame õilsat huumorit ja iseennast?
- Nalja kasutamine maskeeringuks, et varjata tegelikke tundeid, hirmu, valu, ärevust ja pinget.
- Nalja kasutamine põgenemiseks, et pääseda ebamugavast olukorrast.
- Naljaks pööramine tõe asemel – sageli oleks selles hetkes vaja probleemi tunnistada ja valu vastu võtta. Vaid nii saab olukorda lahendada.
- Enda seadmine nalja märklauaks, et ennetada rünnakut. Inimesed teevad sageli enda arvel valusat nalja asjade üle, mis on tegelikult nende suured ja sügavad kompleksid.
1. aprill – mida sellega ette võtta?
Ehkki nii Dagmar, Heidi kui Kristinka armastavad kõik väga nalja ning naeravad iga päev, ei tähista keegi «Naistejuttude» kambast 1. aprilli. «Ma ei oska nalja teha,» tunnistab Kristinka. Haruharva, kui seda on parimate kavatsustega üritatud, kukub nali täiega läbi – kõik võtavad tõsiselt! «Mina kipun uskuma kõike, mida mulle räägitakse,» avaldab Dagmar, mis teeb temast ülihea naljade märklaua. «Ma olen küll nii mõnigi kord õnge langenud puru silma ajajate katsetele. Kui mõtlen kordadele, kus ma olen kõht kõveras naernud, siis see on enamasti mingi situatsioonikoomika, mida sa ei saa kuidagi edasi rääkida.»
Kristinka mõtles mõned aastad tagasi koos hea kolleegi ja venekeelse meelelahutusportaali Limon juhi Edgar Gergeliga välja enda arvates hirmus hea nalja: tootis lustaka videoga 1. aprillil libauudise, et Kristinka asus tööle portaali Krasotka peatoimetajana ehk kajastab edaspidi ilu- ja moeteemasid vene keeles. Idee tuli sellest, et Krasotka mikrofonitups oli täpselt Kristinka pükste värvi. Jagasime lugu sotsiaalmeedias ja mitte keegi ei hammustanud läbi, et võiks ka uudise kuupäeva vaadata – kõik soovisid uues ametis ülevoolavalt õnne. «Toimetuses saadi lausa pahaseks,» meenutab Dagmar. «Miks te varem ei öelnud? Miks mulle see üllatusena tuli?! Miks ma pean seda sotsiaalmeediast lugema? Ma olen teis pettunud!» Viimased õnnesoovid laekusid veel 21. aprillil.
Aga isegi täiesti lambist tehtud naljades on alati protsent tõde ja kui ka ei ole, on neil sageli kalduvus tõeks saada – Kristinka praegune amet teemaveebide juhina ei ole sisuliselt kuigi erinev ja laudade vahe Edgariga on vaid mõned meetrid. Niisiis on neist tänaseks saanud päriselt väga head kolleegid ja sõbrad. «Ma nii väga usun sellesse, et sõnad loovad su enda reaalsust,» kinnitab ka Dagmar. «Sõnadega tasub olla ettevaatlik.» Naljadega samuti.
Nali kui enesekaitse
Dagmar teab rääkida, et mida tõsisemate ja süngemate teemadega töötada tuleb, seda enam on vaja selle üle nalja heita juba selleks, et vaimselt terveks jääda. «Nali on täiesti hädavajalik enesekaitsemehhanism! Ma ei tea mustema huumoriga inimesi, kui on politseinikud. See on ikka rets, mis nalju me oleme nendega teinud.» Loetelu võiks jätkata meditsiinipersonali, militaristide ja juristidega – ka neil aitab must huumor karmil alal vastu pidada.
Kuid tundlikel teemadel nalja visates peab oskama väga hästi olukorda tajuda, et ümbritsevatele mitte asjatult haiget teha. Mis töötab omadega saunas, ei pruugi töötada ekraanil. Sotsiaalmeedia ajastul, kus kitsale ringile mõeldud nali lendab korrapealt tuhandeteni, on väga lihtne seda tunnetuslikku piiri ületada ja päriselt haiget teha. «Sõna on teravam kui mõõk,» teab ka Dagmar. «Vajalik on emotsionaalne intelligentsus pluss taktitunne. Taktitunde puudumist on hästi palju.» Eriti kui teemad on tundlikud, näiteks vaimne tervis või füüsilised eripärad. Valulikult reageerib naljale inimene, kelle sisemine pinge on väga suur. Kuid paradoksaalselt on parim asi, mis seda pinget maandaks, justnimelt nali.
Sageli aitab huumoriga suhtumine ka olukorras, kus sind päriselt püütakse rünnata või solvata. Selle asemel, et kohe isiklikult võtta ja haavuda, on vahel hea olukorda läbi huumoriprisma vaadata ja pingeline situatsioon laheneb kellelegi kahju tegemata.
Nali kui mask
Kui nüüd tundub, et nali on üdini positiivne asi, siis nii see kahjuks pole. Nalja kasutatakse väga sageli maskeeringuks, et varjata tegelikku traagikat. Just närviline naer maskeerib paljusid tundeid, mida me ei julge väljendada. Dagmar meenutab olukorda, kus ta käis töötervishoiu kontrollis ja doktor küsis: «Kuidas siis depressiooniga lood on?»
Dagmar ehmus ja vastas ebaledes: «Peaks nagu kõik olema stabiilne praegu.»
«Ma vaatasin, et te viskate siin nalja nii palju. Tundub, et te tahate maskeerida midagi,» lisas arst selgituseks.
Naer kui teraapia
«Naeruteraapia on päriselt toimiv asi,» kinnitab Dagmar tuliselt. «Sa saad aju trikitada, kui sa lihtsalt teed kaks minutit hahahaaa. See on lihtsate vahenditega ajukeemia tasakaalustamine, mis aitab raskes situatsioonis hakkama saada.»
Saates seni kõige tõsisema naise lippu kõrgel hoidnud Heidi tunnistab viimaks, et tegelikult naerab ta südamest igal õhtul. «Sest mul on seal üks neljane tegelane, kes õpib maailma tundma ja piire katsetama,» jutustab Heidi. «Ja ta paneb ikka selliseid pärle vahepeal!» Lastest on huumori rindel hindamatult abi. Ka koduloomad on optimismipommid sabaga ja neljal jalal. Aga kui kumbagi neist kodus võtta pole ja elukaaslaseks on ka tõsine eestlane?
Avaldame mõned head vihjed, kust siis praegusel naljavaesel ajal head huumorit leida. Üks kindel koht on lugejakiri.ee mis pakatab päevakajalisest sarkasmist ja satiirist. Instagrami kullaauk on Robin Juhkentali konto, kus ta vormib kõik päevakajalised lollused armutult erakordselt tabavateks meemideks. Ka populism on puhas komöödia. Muidugi tingimusel, et kuulaja reaalsustaju säilib ja ta absurdi küündivaid manipulatiivseid sõnumeid oma arvamust mõjutama ei lase. Kui see juhtub, on tegu juba tragöödiaga.
Telemaastikul saab mõne koha peal naerda igat kvaliteetset meelelahutussaadet vaadates, see ei peagi otsesõnu naljasaade olema. Näiteks pakub häid üllatusi igal pühapäeval «Tähtede täht». Kui osalejad enda üle nalja visata julgevad, on vaatemäng ka kodus diivanil kaasa elades alati lõõgastav ja nauditav.
Milline on hea nali? Situatsiooniline, ootamatu, aus, vahel füüsiline ja selles peitub terake tõde. Nali ilma tõe ja reaalsuseta ei ole tavaliselt naljakas.
Kas naeru saab edasi lükata?
Sageli võimendab naeru väga tõhusalt elusituatsioon, kus sa naerma hakata ei tohiks. Seal teevad korraga kõik asjad kohutavalt nalja ja väike pinge võimendab seda veelgi. Mis saab siis, kui pead naeru edasi lükkama? «Kui pead suutma ennast kuni reklaamipausini tagasi hoida, sest kõik on nii kohutavalt naljakas,» kirjeldab Dagmar. «See on õudne! Kui sa lükkad naeru edasi, siis ta lõpuks ikka täitsa plahvatab!»
Naeru edasilükkamisel tundub olevat üsna palju ühist orgasmi edasilükkamisega, sest mõlemad kujutavad endast suure hulga pinge spontaanset vabanemist. Edasi lükates on võimalik elevuse taset kraadhaaval kosmiliselt palju kergitada, nii et viimaks koged vabanemisega väga suurt ja plahvatuslikku energiat. Aga end liiga kaua maha surudes võib kogu see hea meeleolu ka sootuks koost laguneda, nii et polegi enam mingit tunnet ega isu.
Sulle meeldivad «Naistejutud» koos Daki ja Heidiga?
Siit leiad kõik viimase aja populaarsemad episoodid:
NAISTEJUTUD | Kuidas olla see mees, kellesse kõik naised armuvad? See oli ühtlasi Kristinka sünnipäevasaade.
---
NAISTEJUTUD | «Kõik naised on vastikud!» Paljastame õrnema soo pahed – tuleb tuttav ette?
---
NAISTEJUTUD | Seks ja söök: «Sain unistuste keha, aga kaotasin seksiisu!»
---
NAISTEJUTUD | Toome päevavalgele tohutu tabuteema naiste elus
---
Mis on nalja eeldus?
«Intellekt,» rõhutab Dagmar. «Loovus,» lisab Heidi. Kuid on veel asju, mis nalja võimaldavad või selle sootuks kinni keeravad. Naljakas ja lahe on inimestel seal, kus nad tunnevad ennast turvaliselt, vabalt ning pole hierarhilisi pingeid. Kuid vaja on ka veidike elevust; kui inimesed end mugavustsoonis väga lõdvaks lasevad, kaob erksus ja nad ei viitsi.
Kui inimesed on krampis ja pinges, siis nali ei voola ja kui keegi üritabki jõuga nalja pressida, loob see vaid piinlikkust. Nii on nalja võimalikkus hea test, mis näitab kohe ära suhete kvaliteedi, meeskonnavaimu ja usalduse inimeste vahel. Nalja saab palju – järelikult on ka koostöövõimalused ning enamasti ka tiimi tulemused head. Kas huumorisse tasub investeerida? Eks hinnake ise.
Kes palju naerab, saab kenad kõhulihased, hea kopsumahu, tasakaalus ajukeemia ja veel palju muud kasulikku. Mida kõike – kuula ära kogu saade, saad teada. Hulk väärtuslikke asju on tasuta saada!
Kallid kuulajad, olete mitmel korral kirjutanud, et «Naistejuttude» teemad on väga põnevad ja saated haaravad, aga küll oleks tore vahel Dakit ja Heidit ka kuulata. Täna ongi see päev – «Naistejuttude» algne kolmik on koos. Saate staarid on Dagmar Lamp ja Heidi Ruul, saatejuht Kristina Herodes.
Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 290 osa leiad siit!
Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine.
