NAISTEJUTUD ⟩ Salakaval põhjus, mis rikub ära suurema osa suhteid

Mis on õnnetute suhete salakaval kurjajuur? Stereotüübid! Kõik me läheme suhtesse suurte lootustega, aga suur osa suhteid saab välja jõuda ainult õnnetusse ja rahulolematusse seisu. Miks? Sest meie peas elavad stereotüübid, mis ei luba võtta kaaslast sellisena, nagu ta on. Alati on midagi puudu, midagi vale, midagi teisiti, kui olema peaks. «Õige naine on...» «Õige mees on...» Sellised uskumused teevad katastroofiliselt palju kahju. On viimane aeg neist vabaneda! Armsad kuulajad, teie soovil on saates tagasi tark, suure kogemuse ja avara silmaringiga pereterapeut Renee Nahkur, saatejuht Kristina Herodes.

Paljud suhted ei saagi jõuda välja mitte kusagile mujale kui pettumuseni. Olgugi algus ilus ja lootused suured. Miks? Sest lõks on ees! Seesama halastamatult hävitav stereotüüpide lõks.

«Asi seisneb selles, et kooselu iseenesest on minu arust üks keerukamaid kooslusi üleüldse,» ütleb pereterapeut Renee Nahkur ilma igasuguse ilustamiseta. «Leida sajast miljonist see ainus ja õige, kes sind toetab, mõistab ja täidab täiuses. Tema just on see! Ja meie partner tahab täpselt samu asju.» See kõlab ju nagu lotovõit. Järelikult see võikski olla mõlema partneri silmis nii suur väärtus, et sinna panustada. Aga vaid mõne õnneliku paari mõlemad pooled näevad väärtust ja soovivad panustada.

Kuula ka seda: NAISTEJUTUD | Mürgised suhted. Nii mõneski pealtnäha ideaalses suhtes toimub tegelikult jubedaid asju

«Naistejuttude» stuudios pereterapeut Renee Nahkur, saatejuht Kristina Herodes Foto: Kuku raadio

Kurvaks saamise garantii

Mis on aga reaalsus? Inimesel läheb iseendast arusaamiselegi väga palju aega, nii et partner seal kõrval kipub ununema. Lisaks kipub armastuse kohale kriitika: ta pole ikka päris selline ja selline, nagu õige mees või õige naine olema peaks. Muutub vaatenurk, millest suhet vaadatakse – see pole ühine teekond ja areng, vaid mina tahan saada ja teise asi on anda. Sest nii ometi käib, kõigil teistel on, miks mul ei ole!?

«Minu kõnekeeles on selline väljend: kurvaks saamise garantii,» selgitab pereterapeut. «Kuidas saada garanteeritult kurvaks? Võrdle ennast kellegi teisega! Milline on üks õige suhe, kus nad peaksid elama ja mis peaks paaril olema, et nad kvalifitseeruksid täiuslikuks, õigeks või isegi kõlbama meie ühiskonnas elama?»

Renee Nahkur hoiatab ka kõigi liialduste eest, mis pole kunagi tõesed. «Sa mitte kunagi... sa alati... ja tüli on garanteeritud! Miks see on tüli garantii? Sest see pole faktiliselt võimalik, need väljendid näitavad ainult suurt pettumust.»

Kuula ka seda: Paberiteta terapeudid, kellest on päriselt kasu. Sabaga

Nii mõnelgi meist on justkui kõvakettal reklaampildid unistuste kodust ja pereelust, kus kutsud jooksevad, lapsed naeravad ja päike paistab iga päev. Võrdlus päriseluga võib teha päris kurvaks. Aga miks minul ei ole mitte ühtegi neist? See võib hakata närima. Tekkib kurbus ja pettumus, aga kes on süüdi? Muidugi mitte mina ise – järelikult partner! Tema saab kogu pahameele näägutamise, etteheidete või eemaldumisena enda kaela. Aga selle koha peal tasub hoopis vaadata: kelle unistus see on?

Asi on oluliselt tõsisem, kui pealtnäha paistab – kirjutamata reeglid, mis ütlevad, «kuidas peab», istuvad meil sügaval mälus, neid suruvad peale ka ühiskond ja sõbrad. Mitte keegi ei saa olla tema ise, aga olemata siiras ja ehtne, ei saa olla ei õnnelik ega õnnelikus suhtes.

Kogu see sisutühi näitemäng selleks, et teiste silmis paistaks kõik ideaalne, viib välja selleni, et kaotame üldse võime oma tundeid tunda ja mõista.

Kõik on täiuslik! Aga just seal ongi lõks... Avaldame salakavala põhjuse, mis rikub ära suurema osa suhteid Foto: Shutterstock

Sind võiks kõnetada ka: NAISTEJUTUD | Depressioon, ülekaal ja aina purunevad suhted – selle varjatud põhjus võib olla ATH

Stereotüüpide vajuv vesi

Võti on iseenda väärtusetuse tunne. Stereotüüpseid tunnuseid vajame selleks, et endale midagi tõestada – kinnitada, et olgugi sa ise väärtusetu, kui sul on see ja see ja see, oled sa ikkagi heaks kiidetud ja õnnestunud. Paraku see teooria ei kehti mitte kunagi. Sest isegi kui meil oleks olemas kõik, millest oleme osanud unistada, suuname oma tähelepanu millelegi, mida pole. Kaaslane pole iial piisav. Sest nägemus endast ei ole seda samuti.

Miks stereotüübid on ohtlikud?

Sellepärast, et need on tegelikult täiesti ebarealistlikud. Pole olemas alati ilusat ilma ega alati täiuslikult käituvat kaaslast. Soov ideaali teeselda loob sisutühjad, kõledad, kauged ja külmad suhted, milles kumbki ei tunne end turvaliselt. Paariterapeudi sõnul on peamised põhjused, miks suhtekriisi jõutakse, just need:

1. Ebarealistlikud ootused partnerile ja paarisuhtele. Kust need õhulossid pärit on? Kes toodab ideaale, mida pole võimalik täita? Süüdi on justnimelt stereotüübid.

2. Ei öelda, mida partnerilt ja suhtelt oodatakse. Loodetakse, et kui teine on ainus ja õige, küll ta teab. Ei tea! Pole oskust rääkida ega kuulata, kuid mõlemat on võimalik õppida!

3. Ei osata väärtustada seda, mis on. Mis olemas, tundub ebahuvitav, pigem pagetakse reaalsusest unistusesse, mis võiks olla või mis on kellelgi teisel. Partnerit näevad väärtusetuna need, kes ei väärtusta iseennast. Lihtne loogika: kui ta on minuga, kes pole midagi väärt, ei saa ka tema midagi väärt olla. Või siis: küllap ta juba vaatab ringi kellegi parema leidmiseks.

Igas inimeses on midagi väärtuslikku, ainulaadset ja asendamatut!

Leia ka Eesti parim kodu-podcast! Värskes osas külas koomik Ann Vaida.
 

Auto on. Lausa hea auto! Järelikult on ka unelmate mees? Foto: Shutterstock

Õige mees

Milline on õige mees? Teeme hirmsaid, isegi koomilisi üldistusi. «See oli minu uskumus,» meenutab Renee Nahkur oma noorpõlveaega, «et ilma autojuhilubadeta ei ole siin ilmas mitte midagi teha! Ainult lubadest ka ei piisanud – autot oli ka vaja. Ja mitte ainult autot, vaid mis autot? Ja kas sul on raha, et osta nii palju bensiini, et viia tütarlaps järve äärde ja tagasi ka? See tundus väga tähtis. Juba me loome stereotüüpi, et kui sul on need ja need asjad, siis sul on teatud mõttes konkurentsieelis.» On siiani neid, kes inimeste väärtust asjade järgi mõõdavad, ehkki see ei ütle mitte midagi meie endi kohta – need asjad on väljaspool meid.

Milline on õige mees oma natuurilt? Mehed kujutavad ette, et kõvataja ja löömamees. Naistele on oluline hoopis muu: stabiilsus ja turvalisus. Kuidas need ootused ühte saavad? «Seal taga võib olla [ettekujutus], et ta kaitseb mind,» selgitab Nahkur, «ta on nii tugev, et keegi ei saa mulle haiget teha, mõtlemata selle peale, et see agressiivsus tuleb ühel hetkel minu enda vastu.» Ajapikku aga hinnatavad omadused muutuvad ja uhke auto või musklitega Selveris maksta ei saa, järelikult ei ole need omadused, millega pikas perspektiivis suhet edukamaks muuta.

Õigele mehele «lubatud» joonte hulgast leiame veel, et ta võtab majandusliku vastutuse, on domineeriv, kidakeelne ja kinnine. Olgugi tavaline, võib see olla ahistav ja piinav stereotüüp mõlemale poolele, nii naisele kui mehele endale.

Pereterapeut toob välja mehi näriva suure hirmu, mis nad emotsionaalselt luku taha surub: «Kas ma mehena võin olla sinu ees läbi kukkunud? Läbi põlenud? Ebaõnnestuja? Või ma pean jätkama teesklust, nina püsti ja mask ees.»

Õige naine peab olema ilus. Kui vähe see inimese kohta ütleb! Foto: Shutterstock

Õige naine

«Kunagi oli mul võimalus teha meeste gruppe,» jutustab Renee Nahkur. «Ja seal oli seanss teemal, milline naine olema peaks. Mis on ülitähtis? Naine peaks olema ilus!» Nagu teada, ilu on vaataja silmades, see on väga suhteline, aga esimene, mida mehed nimetasid. Ja teisel kohal oli turvalisus. «Jäi peale see – ma saan teda usaldada. Mulle tundub, et see kattub sama omadusega, mida naised hindavad mehes. Parim tunne paarisuhtes ongi see: mis iganes mu elus juhtub, tema toetab mind!»

Kurb tõdeda, aga täiesti õiget naist ei ole püsisuhtes olemas ega saagi olla. Sest mees sageli ootab alateadlikult, et naine peaks püsima kogu elu samasugune tüdruk, nagu oli abiellumise hetkel. Ta ei tohi vananeda, väsida või juurde võtta. Keelatud on muutuda ka küpsemaks või oodata mehest rohkemat. Ka areneda ei tohi – see võib samuti tunduda ebaturvaline.

Seksikust peetakse samuti jooneks, mis peab õigel naisel olema. Kuid kui otsida selle järgi, kes seda väljapoole reklaamib, leiame esmalt need, kes endas enim kahtlevad.

Mitte ükski naine ega mees ei vasta täiusliku kaaslase stereotüübile. Vähemalt mitte hetkest, millal temaga päriselt kokku kolitakse. Viga pole kaaslases, vaid stereotüüpides – laske hävitavatel uskumustel minna! Foto: Shutterstock

Kompenseerimise petlik ja peibutav pale

«Väline enesekindlus viitab sisemisele ebakindlusele,» rõhutab terapeut. Ära usu, mida sulle müüakse, usu seda, mis on. Sest inimsuhetes toimib veel üks huvitav mehhanism: kõik see, millest me lööme trummi, pole asi, milles oleme kindlad. Seis on selline: kas seda on vähe, me ei ole sellest omadusest teadlikud või kahtleme selles. Niisiis hakkame kompenseerima. Hea on teada – igast liialdatult väljendatud omadusest on tegelikult puudu. «Ja terapeudina võiks minna süvitsi ja küsida, miks selline väljendus sellele inimesele nii tähtis on,» mõtiskleb Renee. «Kas selle eest vastutab suhtes üldse tema partner või on see pärit tema päritoluperest? Või hoopis eelmisest suhtest? Kust on alguse saanud see usk: kui ma teen nii, siis ma olen õige. Kui ma käitun niimoodi, siis ma saan tähelepanu, minuga ei pahandata ja mind ei hüljata.» Inimene jätab oma enda elu elamata ja püüab olla teistele meele järele.

Ja mis on selle tagajärg? «Tihtipeale depressioon,» on Renee Nahkur aus. «Tasu heaks olemise eest, [kui] teenindad kõiki teisi ja unustad enda vajadused sootuks.»

See on suur väljakutse partnerile, sest tema sellest ju ei tea ja selle eest ei vastuta ka. Kui laps pole saanud tunda, et teda armastatakse sellena, kes ta on, siis on see täiskasvanuna kogu aeg defitsiidis või hoidutaks sellest täiesti eemale. «See on teraapiasse tuleva kliendi tavaline põhjus,» naeratab Renee. «Kas midagi on väga üle või midagi on väga puudu.»

«Mulle see väljend väga ei meeldi, et suhtega tuleb tööd teha,» selgitab pereterapeut. «Me ju niigi käime tööl ja näeme vaeva ja siis veel see ka! Aga mina vaatan seda kui võimalust – see on minu võimalus oma elu muuta, luua uut kvaliteeti ja teha midagi teistmoodi. Kooselu ongi lõputu võitlus kooselu enda pärast.»

Loe ka: Tüli vindub ja vindub ega lõppegi kunagi ära... Tõhus lahendus on siin!

Unistuste suhe – kaks lõputus õnnes hõljuvat armastajat, kes ei vanane, ei võta juurde ega lähe kunagi tülli. Kas see pole mitte absurd? Foto: Shutterstock

Enesehävituslik isetäituv ennustus

Pereterapeut rõhutab veel, et suhted on kõikjal ja need mõjutavad teineteist. Nii nagu hea paarisuhe aitab kaasa teistele tervetele suhetele, nii saab ka halb paarisuhe kusagil mujal väljendatud ebaturvalisel moel. Inimene, kes kontorisse tulles on põhjendamatult kriitiline, negatiivne või nähvav, toob sinna kodust kaasa võetud pinged. «Kõik on kõigega seotud. See võimendub selleks, et mulle tundub: kõikidel teistel läheb absoluutselt paremini kui minul ja sealt saab alguse enesehinnangu räsimine. Kas see enesehävituslik ennast taastootev mõte kordub korra või kaks või muutub juba krooniliseks? Ma juba usun, et minuga nii on ja ma olengi selle ära teeninud.» See pole kahjuks ebaharilik valem, pigem tavaline. Pereterapeut näeb sarnases seisus inimesi iga päev. Paarisuhtesse üle kantuna paneb see inimese ennast täiesti abituna tundma ja kiiresti tekkib tunne: miks mu partner peaks mind üldse veel tahtma? Ilmselt ta juba vaatab kusagile mujale, sest teised kõik ju õnnestuvad. Väljenduda võib see sisemine pettumus, ärevus ja langev enesehinnang hoopis sapi või agressiivsusena. Ja inimene võibki sellesse iseenda maha hääletamise ringi kinni jääda, selliseid lugusid on kahjuks meie keskel palju. «Muidugi, see on turvaline!»

Mitte keegi ei lähe uude suhtesse, oodates, et pettub. Aga nii mõnigi mõttemudel saab välja viia ainuüksi pettumuseni. Teisi variante selliste ootustega laual polegi Foto: Shutterstock

Mees ei räägi minuga

«Viskaks konksu selle taha: mees ei räägi, järelikult ei ta ole huvitatud,» sõnab Renee Nahkur. «Mina küsiks terapeudi ja mehena: kellele see sobib? Meestelt sellisel juhul ju midagi ei oodatagi. Selline üldistus teeb meestest mitterääkijad, mitte tunnete tundjad ja mitte arengust hoolivad, siis see sobibki kõikidele. Kui me kohtleme meest nagu diivanipatja, siis ta diivanipadjaks ühel hetkel saabki. Mida me siis imestame?» Pereterapeut on veendunud, et kõigil on võimalus areneda, aga palju loeb ka see, kuidas paarisuhe seda toetab. Kas mehele antakse võimalus ka turvaliselt eksida, läbi kukkuda ja uuesti proovida, kas partner toetab sealjuures ka pettumusi?

Kui tunned suhtes, et sinu soove pole kuulda võetud, sinu vajadustega pole arvestatud, tasub esimesena endalt küsida: kas ma olen seda üldse selgelt väljendanud? «Seda võiks ütelda,» soovitab terapeut. Kuid sageli ei julge inimesed seda teha, sest kardavad – mis siis minust arvatakse? Kas see on üldse okei seda tahta? Äkki teine hülgab mind selle peale? Ma parem sulgen ennast ja lükkan oma vajaduse vaiba alla.

Kuid oluline on ka see, kuidas midagi väljendada. Kuidas kriitikata, ilma suhet või partnerit halvustamata saada seda, mida sa tahad? Selleks on omad tarkused täiesti olemas: «Number üks – räägi iseenda eest, mina-vormis, mitte teise eest,» toob Nahkur välja peamise, «mis see minuga teeb, kui teine teeb nii või ei tee nii.» Ta soovitab teekonna alguses väljendada end hellemalt, mitte kohe nõudma hakata. ««Ma tahan» – see ei kao meie leksikast, kui on vaja konkreetselt oma piire kehtestada. Aga alustuseks oleks minu ettepanek: ma soovin, ma vajan, mul on sulle palve, mul oleks väga hea meel...»

Suhtetarkust tuleb kõigil õppida

Enamasti aga napib suhtetarkust ja kõik lajatatakse kaaslasele kaela kriitika vormis. Tulemust see ei anna – kriitika ei täida kedagi entusiastliku sooviga muutuda või areneda. Kuid ka siin pole olukord lootusetu. «Mina vaatan kriitikat kui maskeerunud soovi,» annab Renee Nahkur suurepärase võtte mõistmiseks. «Ma olen rahulolematu. Ja olen siis tänitav, näägutav, kritiseeriv või ütlen halvasti. Aga mida ma tegelikult tahan? Üks variant on, et ma ei pruugi seda isegi teada. Teine variant on, et see, mida ma tegelikult tahan, ei kõlba välja ütelda. Mida teine siis minust arvab? Äkki ta jätab mu maha? Kriitika on halvustav ja mõjutab suhet negatiivselt, aga püüa vahet teha, mis see on. Kas see on emotsioon? Või on see asi, mida sa suudad sõnastada ja mida saab lahendada? Need on kaks täiesti erinevat asja.»

Kui asjad välja öelda, siis hakkavad mured lahenema. Aga kuni need soovid on maskeerunud, võivad probleemid kesta igavesti. «Ja siis ma toetan inimesi teraapias, et vähemalt ühel asjal on nad ühel meelel: et nad teineteisele ei meeldi,» sõnab terapeut. «Üks pisikene samm võib olla juba suure muutusega. Otsus teha teistmoodi on aga juba samm paremate suhete poole.»

Mida on pereterapeut veel märganud? Suhtekriisis mehel ja naisel on kummalgi tunne, et ta ise on ikkagi täiuslik ja teisel on kõvasti arenguruumi! Tema on juba kõiketeadja ja teeb kõike õigesti. «Kuid see ei oma mingit tähtsust – küsimus on, mida see suhtega teeb. Suhe on valuuta ja väärtus, mille pärast me koos oleme.»

Kuula ära terve saade – häid näiteid ja terapeudi nõuandeid on vestluses veel palju pikemalt ja põhjalikumalt. Kas sul on mõni teema või küsimus, mille kohta saadet soovid? Kirjuta: [e-mail]. Garanteerime, et oleme materjaliga diskreetsed, inimlikud ja kirjasaatjate suhtes hoolivad.

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 285 osa leiad siit!

Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine.