Striimistatistika: eestlased tarbivad netis enim YouTube'i ja Netflixi
13. jaanuar 2022, 11:13
/nginx/o/2022/01/13/14306402t1hb296.jpg)
Eesti kasutajate seas on vaieldamatult kõige menukamaks voogedastusplatvormiks YouTube, samas kui keskmiselt veedab üks vaataja kõige rohkem aega Netflixis, selgub telekomioperaatori Elisa avaldatud statistikast.
Elisa isikustamata võrguandmete põhjal koostatud statistika näitab, et 2021. aastal kasutas YouTube'i igal kuul ligi kolm korda rohkem kasutajaid kui Netflixi ja enam kui 35 korda rohkem kui Amazon Prime Videot. Võrreldes eelneva aastaga on aga YouTube'i vaatajaskond ainsa võrdluses oleva platvormina langenud, samas kui Netflixi kasutajate hulk on ligi kolmandiku võrra tõusnud.
Kahe suurema platvormi kõrval näitavad kasvunumbreid ka mitmeid teised kodumaised ja välismaised platvormid, teatab Elisa.
Pandeemia naelutas ekraanidele
Kui kasutajate hulk on aastast aastasse enamike platvormide puhul peamiselt tõusnud, siis 2020. aastal veetsid kasutajad videosisu saatel märgatavalt rohkem aega. Mullu oli seevastu aga näha hoopis märgatavat langustrendi.
«2020. aasta märksõnadeks olid kaugõpe, ettevaatlikkus ja ühiskonna sulgemine, mis tähendas, et meelelahutust tuli leida kodust lahkumata. Statistika näitab selgelt, et inimesed pöördusid videote, filmide ja seriaalide poole,» ütles Elisa meelelahutusteenuste valdkonna juht Kertu Popp. «Mullu taastus osaliselt kinode töö, reisiti julgemalt ning külastati kontserte, seega veedeti ka vähem aega videosisu seltsis.»
Viimaste aastate jooksul veetis keskmine kasutaja kõige rohkem aega Netflixis ja kõige vähem Amazon Prime Videos. Mõlemal aastal on Elisa andmetel kõige suuremad muutused toimunud just Amazon Prime Video puhul. Keskmiselt striimis üks kasutaja 2020. aastal andmemahtusid ühes kuus lõppenud aastaga 12 protsenti rohkem, samas kui Prime Video puhul oli hüpe ligi 20 protsendi suurune.
2021. aasta keskmise vaatamisaja arvestuses tegi mullu kõige väiksema languse Netflix, kõige suurema aga aasta varem märgatavat populaarsuse kasvu kogenud Amazon Prime, kukkudes enam kui 20 protsenti.
«Keskmist vaatamisaega saab hõlpsalt tuletada sellest, kui palju andmemahtu on erinevate teenuste jaoks kasutatud. Languste puhul mängib kindlasti väikest rolli ka see, et aja jooksul muutuvad platvormid efektiivsemaks, mis tähendab, et sama hulk sisu on võimalik edastada vähem andmeid liigutades,» märkis Popp.
Sellegipoolest on Popi sõnul näha selgeid käitumismustreid. «Prime Videos vaadatakse peamiselt kiirelt ära see, mis konkreetselt hetkel huvi pakub, YouTube'is vaatab üks kasutaja kuu jooksul paraja käputäie videoid ning Netflixis on levinud binge-vaatamine ehk sisu tarbitakse järjest ja pikalt,» sõnas ta.
Pilt kisub kirjumaks
Lisaks suurematele ülemaailmsetele teenustele investeerisid eestlased möödunud aastatel suures koguses aega ka kodumaistest, vähemtuntud või uuematest teenustest sisu tarbimisele. Popp tõi tugevaid tulemusi näidanud platvormidena välja Elisa Huubi, Viaplay, TikToki, Twitchi ja ka Instagrami ning Facebooki videosisu. «Üllatavalt on vaatajaid ka HBO Max voogedastusteenusel, mis tuli USAs turule 2020. aasta mais ning Eestisse ametlikult veel jõudnud pole,» märkis Popp.
Eestis kogus teenus Elisa andmetel möödunud aastal üle mitme tuhande kliendi, kes tegelikult seda veel näha ei tohiks – seda ilmselt tänu IP-aadressi ja päritoluriiki peitvatele VPN-teenustele. Teenus peaks Eestisse ametlikult jõudma tänavuse aastanumbri sees.
«Paeluvat ja kvaliteetset sisu leiab kümnetelt erinevatelt platvormidelt, seega mida aeg edasi, seda killustatumaks statistika muutuma hakkab. Oleme täheldanud sarnast trendi suurtel turgudel juba aastaid. Kliendid kasutavad mitmeid teenusepakkujaid korraga, et meelelpärast sisu tarbida ja striimingu monopolide aeg hakkab läbi saama,» tõdeb Popp.