Armastuse tõttu teisele poole maakera kolinud Eesti naise lugu

Raamatuportaal
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Aasta lõppu sobis eriti hästi üks lumine Minu-sarja raamat. Ene Sepp «Minu Colorado. Suuskadel kuradi jälgedes» oli tõsiselt mõnus lugemine, selline, mis tekitab avastamis- ja seiklushimu, kirjutab raamatublogija Mariann Vendelin.

«Minu Colorado. Suuskadel kuradi jälgedes» Ene Sepp
«Minu Colorado. Suuskadel kuradi jälgedes» Ene Sepp Foto: Raamat

Selle osariigiga olen varasemalt kokku puutunud ainult Ene Instagrami ja blogi kaudu. Mingid teemad olid seega tuttavad, aga palju rohkem oli uut. Raamatu võib mõtteliselt jagada kaheks - on mäesuusatamine ja on see ülejäänud Colorado - USA eripärad, igapäevaelu, väljasõidud, matkamine ja muidugi koroona.

2017-2021, Colorado. Ene ei unista USAs elamisest, aga elu teeb oma korrektuurid. Uus-Meremaal suusakuurordis töötades tutvub ta nii suusapatrulli ameti kui ka Bryaniga. Seega viib ta Coloradosse armastus ja lumerohke osariik võlub Ene esimesel külastusel. Tagasi Eestis ei saa ta lund ja meest peast välja ja nii see suhe Coloradoga algab.

Isegi minu Ameerika Ühendriike ei ole olemas, aga nimekiri kohtadest, mida tahaksin külastada aina täieneb. Tänu Enele on selles ka Colorado, kuna ta tutvustas oma koduosariiki nii paeluvalt. Mind kutsuvad põnevad rahvuspargid, hingematvate vaadetega matkarajad ja maalilised väikelinnad.

Ma jumaldan raamatuid, kus kumab selgelt läbi, kui kirglik autor teema suhtes on. «Minu Colorado» on just selline. Teoses on nii palju armastust mäesuusatamise vastu, et tundsin end sütitatuna. Ma olen seda täpselt ühe korra proovinud, Kiviõlis instruktoriga. Püsisin lastenõlvalgi vaevu püsti, aga lõbus oli. Nagu minu kiuste hüppavad viimasel ajal sotsiaalmeedias ette tuttavate pildid-videod suusareisidest. Mina tahan ka!

Ene ei kirjuta aga lihtsalt mäesuusatamisest, vaid suusapatrulli tööst, mis on hoopis teine klass. Kujuta ette, et pead mööda järsku nõlva alla kihutama, teades, et sinust võib sõltuda kellegi elu. Ametil on palju nüansse, mida raamat põgusalt tutvustab vigastatute päästmisest laviinikontrollini. Töö on adrenaliinirohke ja tänuväärne, aga palk on niru ega soodusta suure kogemustepagasiga töötajate teket. See ei ole amet, mida saaks terve elu pidada.

Kõige ilusa vahele mahutab Ene ka katsumused, mida elul pakkuda on. USAsse kolimine ei ole lihtne ettevõtmine, vaid tuleb läbida pabermajanduse kadalipp. Ka sobiva elukoha leidmine pakub väljakutseid tõusvatest hindadest väljakannatamatute majakaaslasteni. Kahjuks tuleb kokku puutuda sealse kurikuulsa tervisesüsteemiga. Ja ükski uuem Minu-raamat ei saa üle ega ümber koroonapandeemiast. Nii huvitav on, kuidas see inimesi erinevalt mõjutab. Ene on küll esimene, kes tänu sellele uue töö sai.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles