• Kuidas maitsevad bakteri peerud?
  • Kuidas veine ja juuste kokku sobitada?
  • Kuidas juustutüki kuju maitset mõjutab?
  • Vastused kümnele peamisele juustuküsimusele leiad siit!

«Aastalõpp on nii meeletult kiire!» See on ilmselt ainus asi, milles sel aastal kõik ühel meelel on. Samas tähistada tahaks, sõpru külla kutsuda ja pidu pidada. Kuid seda saab teha ka ilma kuus tundi kestnud rassimiseta köögis! Korralda sõpradele juustupidu – kõht saab täis ja maitsemeeledki uute elamustega teritatud. Kuid juustu serveerimine ja söömine – selles kunstis on terve rida tarkusi, mida enamik siinkandis ei tunne. Kuldaväärt nõu annab Merit Miller Juustukuningatest. Loe see lugu lõpuni ja saad igal pool maailmas profiteadmistega hiilata!

Eestis on miskipärast tavaks, et peolaud olgu lookas ja kallid külalised peale pidu ülesöömise kõhuvaluga kõveras. Aga milleks? Peo süda on suhtlemine! See õnnestub märksa paremini, kui ka võõrustaja seltskonnast osa saab ega pea kogu ürituse ajal köögis panniaeroobikat harrastama! Vähem on rohkem! See moodsa, mõistliku ja loodussäästliku aja sõnum kehtib ka lauas. Koosviibimise õnnestumiseks piisab täiesti, kui pakudki vaid juuste, veine ja hõrke lisandeid. Suurema söömingu sõbrad võivad selle ka pidusöögi uhkeks lõppakordiks jätta.

Merit Miller Juustukuningates annab vastused kümnele kõige tähtsamale juustuküsimusele.
Merit Miller Juustukuningates annab vastused kümnele kõige tähtsamale juustuküsimusele. Foto: Kristina Herodes

Siin on kümme kõige tähtsamat juustuküsimust ja vastused neile. Kui neid tarkusi tunned, saad igal pool maailmas särada nagu tõeline gurmaan ja juustuproff.

  1. Kuidas juuste ja veine kokku sobitada? «Kõige lihtsam reegel ja põhisoovitus – mida noorem ja heledam juust, seda noorem ja heledam vein. Mida küpsem ja tumedam juust, seda punasem ja tummisem vein. Põhimõte on selline,» teeb Merit Miller asja klaariks. Eriti pehmete hõrkude juustude kõrvale sobib väga hästi ka mull. 

    Kuidas veine ja juuste kokku sobitada? Õnnestumine on lihtne, kui põhireegleid tunned!

    Kristina Herodes

  2. Kui palju tasub soovitusi usaldada? Maitsed on inimestel hästi erinevad. Nii soovitab juustuekspert kõike ise katsetada ja meelde jätta, millised kombinatsioonid just endale kõige rohkem meelt mööda on. «Kõigile reeglitele pange küsimärk taha! Kõik proovige ise järele. Pimesi ei tasu kellegi soovituste järgi teha.» Miller on Juustukuningates katsetades avastanud lugematul arvul põnevaid kombinatsioone, ühele meeldib üks, teisele teine. Kuid on siiski üks tähtis detail, mida juustusõbral tasub teada ja arvesse võtta – ära summuta juustu maitset! «Juustude juurde tasub valida kreeker, mis oleks tekstuurilt mõnus krõbe, aga maitselt neutraalne – siis selle maitse ei hakka juustuga konkureerima.» 
  3. Kas laktoositalumatud saavad juustu süüa? Laktoositalumatuse puhul ei pea juustu söömine ära lõppema, sest laktoos saab juustust otsa, kui see on umbes kuus kuud vana. «Vanemad juustud on praktiliselt laktoosivabad,» kinnitab juustuekspert. «Võimalus juustu nautida on niisiis kõigil inimestel.»
  4. Millise kujuga peab olema juustutükk? Sellel, kuidas juustu lõigata, on üllatavalt suur tähtsus! «Mida vanem juust, seda õhem kild – see sulab keele peal ja on superhea,» õpetab Miller. «Nooremat juustu sobib seevastu serveerida kuubikutena.» Juustuekspert mainib ka, et väga soliidses vanuses juustu hästi lõigata ei õnnestugi, ta on sedavõrd mure, kuid just see näitabki tema erilisust ja väärtust.

    Juust on nagu vein või naine - aastatega läheb ta vaid paremaks.

    Kristina Herodes

  5. Mida näitab juustu vanus? Nagu veinide puhul, muutuvad kauem küpsenud juustud hõrguks ja hinnaliseks. Noorel juustul on aga värskuse võlu. Kõige noorem juust pole samuti üleöö sündinud – see on 3–4 nädalat vana. Selleks, et teha 1 kilo juustu, kulub 10 liitrit piima. Ning valmides kaotab juust kaalu – läbi vaha hingates see kogu aeg väheneb. «Juustu puhul pole kunagi nii, et paned 10 kg sisse ja võtad sama palju välja. Juustuladu on iga raamatupidaja õudusunenägu,» naerab Miller. Kaubandusest leiab ka juustu, mis pole veel küps. Kuidas seda ära tunda? «Kui juust ei saa piisavalt valmida, on ta natuke nätske ja ka maitse pole veel küps.» Kõige vanem juust, mida Juustukuningad on maitsnud, oli üheksa aastat vana. «See oli imeliselt maitsev delikatess.» Ajaga muutub juust maiustuseks – tekivad soolakristallid ja mitmekihiline maitse, kuid juust on hästi mure. 
  6. Milliste lisanditega juustu süüa? Merit Miller kinnitab, et pole ise üldse suur kokkaja, kuid juustutarkusi tundes saad kergesti jätta mulje, et oled superkokk. Siin on mõned hitid, mille külalised võtavad alati vaimustusega vastu: «Üks minu lemmik-kombo on noor kreemine Brie juust kaneeli balsamico'ga,» soovitab Miller. «Teine lemmik on Juustukuningate sinepikaste tilli ja meega. Kas teate, mis Alati Kivisaar selle kohta otse raadioeetris ütles? Et kui seda panna rehvide peale, siis tema võiks ka rehve süüa!» Kes tahab tõeliselt muljet avaldada, toogu lauale Tartufo juust. «No see on täielik glamuur,» teatab Miller rõõmsalt. «Dmitri Demjanovi suur lemmik, mis on tehtud päris trühvlitega. Kui serveerid šampanjat ja soovid sinna mingit elegantset snäkki kõrvale, siis see on see juust!» See juust on ise nii eriline, et mingit lisandit juurde ei vajagi. Oleks patuasi selle peent maitset lämmatada! Suur lemmik peolaual on ka uhkete aukudega Leerdammer. «Augud on tal päris suured,» kirjeldab Miller. «Kas te teate, kuidas augud juustu sisse tulevad? No võibolla te ei tahagi seda teada...» Saame teada, et juustuaugud on bakteri peerud. Bakter sööb suhkrut, eraldab gaasi ja mida rohkem eraldab, seda suuremad augud juustu sisse tulevad. Aga maitsevad need peerud päris head – küpselt ja kergelt magusalt, tahaks veel ja veel! Leerdammer sobib imeliselt eri kastmetega nautimiseks. Et juustulauda põnevamaks muuta, tasub kindlasti serveerida ka mõnd põneva värviga juustu. Näiteks punase või rohelise pestoga maitsestatud juustu või valida midagi lausa kirjut ja kirevat. Kindlasti võiks valikus olla ka mõni kitsepiimajuust, mis lisab täiesti uue maitsenüansi. Erinevaid kastmeid võiks lauale tuua vähemasti kaks ja hea mõte on lisada ka mõni juustumoos. 

    Pane lauale erinevaid juuste ning kindlasti ka kastmeid ja mõni juustumoos.

    Kristina Herodes

  7. Kust saab parimat pehmet juustu? Enne Juustukuningatega alustamist oli Merti Miller suur Brie juustu sõber ja ostis hea meelega väikeses puukarbikeses müüdavat Bried. Nüüd ei taha ta sellest enam midagi kuulda – pisike pehme juust on kuiv ja tuim! «Kõik juustud äärest kuivavad ja mida suurem on kera, seda rohkem kreemisust ja pehmust ehk siis seda kõige maitsvamat osa sa saad!»
  8. Mis temperatuuril juustu serveerida tuleks? Juustu tasub alati serveerida toatemperatuuril. Mitte kunagi külmikust, otse pakist võileiva peale! Jaa, suurem osa inimesi just nii teeb ja see on ka põhjus, miks nad juustu maitsest vaid väikest osa kogevad. «Iga juust on palju maitsvam ja selle lõhn avaneb, kui seda kasvõi pool tundi enne serveerimist toas hoida,» õpetab Merit Miller.
  9. Kuidas juustu lõigata? Hollandlased soovitavad alati osta suurema juustutüki, mitte valmis viilutatud juustu. Miks? «Sest nii palju, kui juustul on õhuga kokku puutuvat pinda, seda rohkem ta kuivab,» teab Miller. «Kui tahad värskust, tõeliselt head maitset ja lõhna, siis kõige parem on värskelt lõigatud juustutükk!» Ka see, mispidi juustu lõigata, on omaette kunst. Sektor võetakse ette niipidi, et kumer pool jääb alla, ja lõikama hakatakse risti üle kõige teravama otsa. Nii saab juustust lõpuni ilusaid tükke, olgugi esimesed pisikesed pulgakesed. Selle teadmisega saab kõigis pikkade juustutraditsioonidega riikides särada.
  10. Kuidas juustu säilitada? Pakutakse juustu eri pakendites, et näeks ilus välja ja lõhnad ei seguneks, aga pikka aega juust vaakumpakendis olla ei taha. Juustu säilitamiseks tasub poes kaasa küsida juustupaber. «Selle sees juust säilib parimal viisil,» kinnitab Merit Miller. Juust tuleb korralikult mässida paberi sisse, kuid seal on õhuaugud sees. «Juust on elav toiduaine, ta peab saama hingata!» See on ka põhjus, miks Gouda tüüpi juustu kerad kaetakse vahaga – sealt ei pääse ükski bakter sisse, aga juust ise saab hingata. Ning kui juustukerad seisavad laos riiulitel, on seal tööl inimene, kes hommikust õhtuni keerab juustukerasid. Lisaks pühib ja paitab neid. Selline «juustuterapeut». Kui juust elab ja hingab, läheb ta ajaga kogu aeg paremaks.

    Kuidaspidi juustu lõigata? Nii! Merit Miller näitab ette.

    Kristina Herodes

Kommentaarid
Copy