Pariisi sarimõrvar pääses aastaid karistusest, sest keegi ei julgenud rikkurit roimades kahtlustada
1926. aastal leiti Pariisi lähedusest Clayesi metsast põlevast heinaküünist äsja tapetud noore neiu surnukeha. Selgus, et neiu oli samal õhtul Clayesi restoranis ühe härraga lõbusalt õhtust söönud ja grammofonihelide saatel tantsinud. Pärast õhtusööki viis see härra ta metsa jalutuskäigule ja hiljem nähti meest autoga suure kiirusega Pariisi poole kihutamas.
Juurdlusel selgus, et tõenäoliselt on mõrtsukaks rikas Pariisi börsispekulant Gaston Guyot, kellel mitu maja ja kaks suurt mõisat. Ta oli pärit tähtsast Prantsuse perekonnast, seejuures ta isa oli Loueni linnapea. Pärast kuritööd saatis ta öö mööda oma ohvri, telefonist Malou Beulaget’ korteris. Luges lehtedest oma kuritööst ega kergitanud kulmugi - vähemalt nii kirjeldati tema külmaverelist loomust toonastes ajalehtedes.