1926. aastal leiti Pariisi lähedusest Clayesi metsast põlevast heinaküünist äsja tapetud noore neiu surnukeha. Selgus, et neiu oli samal õhtul Clayesi restoranis ühe härraga lõbusalt õhtust söönud ja grammofonihelide saatel tantsinud. Pärast õhtusööki viis see härra ta metsa jalutuskäigule ja hiljem nähti meest autoga suure kiirusega Pariisi poole kihutamas.

Juurdlusel selgus, et tõenäoliselt on mõrtsukaks rikas Pariisi börsispekulant Gaston Guyot, kellel mitu maja ja kaks suurt mõisat. Ta oli pärit tähtsast Prantsuse perekonnast, seejuures ta isa oli Loueni linnapea. Pärast kuritööd saatis ta öö mööda oma ohvri, telefonist Malou Beulaget’ korteris. Luges lehtedest oma kuritööst ega kergitanud kulmugi - vähemalt nii kirjeldati tema külmaverelist loomust toonastes ajalehtedes.

Juhtum sai suurt kajastust ning jõudis Eesti ajalehtede veergudelegi. «Roheliste silmadega tütarlapse roim», nagu seda nimetati, oli šokeeriv mitmel põhjusel. Esiteks ei olnud prantslased veel toibunud sarimõrvar Henri Landru kuritööseeriast, mis tuli avalikuks vaid napid paar aastat varem. Landru hingel on vähemalt seitsme, tõenäoliselt rohkema naiste tapmine ning ta hukati 1922. aastal.

Kommentaarid
Copy