Teadlased on rääkinud: kuidas valmistada perfektset kohvi?
/nginx/o/2020/01/13/12869527t1he8be.jpg)
21. märts 2020, 18:00
Teadlased on aastaid üritanud välja selgitada, kuidas valmistada perfektset kohvi. Matemaatikute ja füüsikute poolt välja töötatud tõenäoliselt perfektse kohvi saladus avaldati ajakirjas Matter, vahendab MSN.
Portsmouthi ülikooli matemaatikaprofessori Jamie Fosteri kokku pandud grupp tõstatas hüpoteesi, et kaks välimuselt täiesti identset espressot võivat maitsta väga erinevalt. Nad tuginesid hüpoteesi tõestamisel matemaatilistele teooriatele ning töötasid läbi kõik võimalikud aspektid, alustades kohvikasvanduste võrdlemisega ning lõpetades kohvitassidega, kuhu jõuab valmis produkt.
«Üsna kiirelt jõudsime järeldusele, et mida kangemat kohvi inimene soovib, seda peenemaks peab kohv olema jahvatatud,» kommenteeris Foster. «Saladus peitub kohvioa ja vee kokku puutumises. Mida peenem on kohvipulber ning suurem on selle kogus tassis, seda kangem kohv valmib.»
Tulemused näitasid muuhulgas ka seda, et kohvi kangus sõltub suuresti ka tassi kujust ning suurusest. Kui valmistada peenema kohvipuruga kohvi väiksemasse tassi, on valmistatava kohvi maitse kordades kangem kui sama kogusega valmistatud kohvi maitse suuremas tassis. Seda seetõttu, et valmistamisel kasutatakse rohkemal hulgal vett kui väiksema tassi puhul. Samuti läheb väiksema tassi kasutamisel raisku suurem kogus kohvipulbrit, sest veega puutub kokku väiksem hulk pulbrit kui suure tassi puhul.
«Suurema tassi kasutamisel on võimalik kohvipulbrilt kokku hoida lausa üle ühe miljardi euro aastas,» selgitab Foster.
Florida ülikooli professorid üritasid välja selgitada kohvi võimalikku mõju inimese unele. Selle tarbeks kaasati 785 inimest, kes pidid poole aasta jooksul üles kirjutama kogu oma päevas tarbitud kofeiini kogused. Samuti alkoholi joomisel üles märkima ligikaudsed ärajoodud alkoholikogused, tarbitud nikotiini hulga ning hindama oma unekvaliteeti ja kirjeldama umbkaudselt õhtuti magama jäämise kiirust alates voodisse pikali heitmise hetkest.
Uuring näitas, et kõige rohkem mõjutab inimese uneaega suitsetamine, mille järgselt sai inimene magama jääda alles 42 minuti möödudes. Kofeiini tarbimise mõju unele ei täheldatud.