Dokfilm näitab: Itaalia tomatipasta võib olla pärit ka Hiinast

Liia Merino
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Robert Stranka / PantherMedia / Robert Stranka

Kas me teame, kust on tegelikult pärit tomatid konservipurkides ja tuubides? Prantsuse filmimehed võtsid tomatid luubi alla ja avastasid karmi tõe — kõik keerleb üksnes kasumi ümber ja tomatikasvatajad on sageli kas viimse piirini kurnatud või pankrotti aetud. 

Kui sul tuleb tomatikontsentraati või -konservi ostes silma ette pilt kuuma päikese all küpsenud aromaatsetest viljadest, mida tubli põllumees on suure armastusega harinud ja välja valinud, siis sellisest romantikast on asi sageli väga kaugel, näitab telekanalis ZDF 2018 valminud dokumentaalfilm «Rotes Gold — Die Geheimnisse der Tomatenindustrie» (Punane kuld — tomatitööstuse saladused, toim).

Tomatikastmete valik näib poes olevat küll hiiglaslik, kuid tavaliselt on nende taga vaid üksikud tootjad. Ka ei vasta ettekujutus õnnelikust tomatikasvatajast tegelikkusele, pigem vastupidi. Näiteks Hiinas, kus tomatitööstus valitseb turgu, saavad põllutöölised kilogrammi korjatud tomatite eest ligikaudu ühe sendi. Töö on raske ja seda teevad vaid kõige vaesemad. See on ka üks põhjuseid, miks Hiina tomatid on nii odavad ja tõrjuvad Lõuna-Euroopa viljad välja. Hiina tahab tomatitööstuses turuliidriks saada, olgugi et seal on kõige vähem tomati- ja ketšupitarbijaid. 

Tomatitööstuse punane kuld 

Hiina jaoks tähendab tomatikontsentraat suuri rahamägesid. Näiteks on Hiina toiduettevõttel Cofco olnud tomatite vallas viimased 20 aastat tõeline ülemvõim, eksportides  tonnidekaupa kontsentraati välismaale. Kontsentraat pannakse sinistesse tünnidesse ja müüakse edasi rohkem kui 130 maale. Cofco tomatikontsentraadist tehakse kõige erinevamaid tooteid (ketšupit, tomatikastmeid) paljudele ülemaailmse tuntusega ettevõtetele. 

Paradoksaalsel kombel tuli just üks Itaalia ärimees ideele toota tomatikontsentraati Hiinas. Tarbija jaoks on aga kurb see, et Hiinast tulnud kontsentraat võib muutuda Itaalias kiiresti «Itaalia tomatikontsentraadiks». Tuleb vaid sool ja vesi mõnes Itaalia vabrikus kokku segada ning sobilik Itaalia brändi nimi purgile kleepida. Näiteks nimi «Gino» kastmepurgil viitab justkui Itaalia päriolule, ometi on sisu Hiinast, kirjutab Stern. 

Allikas: Stern

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles