Trendikad mustavärvilised toidud pole nii ohutud, kui võiks arvata
15. veebruar 2019, 14:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/15/11790322t1h9e7e.jpg)
Mustad burgerisaiad, smuutid või jäätis — tõmmude toitude trend sai alguse Jaapanist, lainetas seejärel jõuliselt Ameerikasse ning on jõudnud otsapidi Euroopassegi. Paraku pole mustavärvilised toidud tervisele sugugi nii ohutud.
Niinimetatud Blackfood ehk must toit tahab eelkõige oma välimusega tähelepanu pälvida, kuid detox-poolehoidjad on hoopis vaimustuses aktiivsöe puhastavast toimest, mis seob mürkaineid kehas.
Apteegis müüdavad söetabletid, -kapslid või -pulbrid on olnud läbi aegade asendamatuks vahendiks nii toidumürgituse, kõhulahtisuse, puhituste kui oksendamise korral.
Liiga palju aktiivsütt ei tee head
Aktiivsöega värvitud toiduainetes on aga aktiivsöe kontsentratsioon selgelt kõrgem, kui soovitatud annus, kirjutab Vital. Näiteks vastab lusikatäis aktiivsütt 12 söetabletile. Soovitatud söetableti manustamise kogus näiteks kõhulahtisuse puhul on 2–4 tabletti 3–4 korda päevas.
Kui iga päev musta smuutit juua, mille aktiivsöe sisaldus on liiga suur, võib tagajärjeks kõhukinnisus olla, kuid kõige halvemal juhul ka soolesulgus ehk iileus.
Aktiivsüsi ei seo üksnes mürkaineid kehast, vaid ka väärtuslikke vitamiine, mineraalaineid ja sekundaarseid taimseid toimeaineid. Nii tekib väga kiiresti toitainepuudus.
Aktiivsöe kõrvaltoimed
Aktiivsöe tugev filtreeriv toime ei erista mürkainete ja ravimite vahel, seega seob liigne süsi antidepressante, vererõhualandajaid ja valuvaigisteid, mis omakorda nõrgestab viimaste toimet. Ka võib mõjutada aktiivsüsi rasestumisvastaste tablettide toimet.