Toitumisnõustaja aitab: kuidas sügisel süüa, et masendus peale ei tuleks

Teele Teder
, Toitumisnõustaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Christopher Boswell / PantherMedia / Scanpix

Tahame või mitte, aga oleme siiski ilmastikuoludest ja aastaaegadest mõjutatavad. Selleks, et sügis oma kurjade ilmade ja pideva pimedusega meid masendusse ei viiks, tasuks toitumises sisse viia paar lihtsat muudatust.

Mida ja kuidas, õpetab FreshGO toitumisnõustaja Teele Teder.

Et oleks energiat

Kõigepealt võiksime hoolitseda selle, et saaksime endiselt kätte piisavalt vitamiine- ja mineraalaineid, sest enamuse puuduse esmaseks märgiks on üleüldine väsimus. Selleks peaks sööma võimalikult vaheldusrikkalt ning viima miinimumini rafineeritud tooted.

Päike tabletipurgist

Kindlasti tasuks talveperioodil toidulisandina juurde võtta D-vitamiini. Toitumisspetsialistid ütlevad, et ka kõige täiuslikum toitumine ei taga head tervist, kui D-vitamiini tase pole paigas. Arstid kinnitavad jälle, et D-vitamiini mõju organismile on nii laiaulatuslik ja keeruline, et nad ei tea õieti ühegi haiguse tegelikku olemust enne, kui D-vitamiini vaegus on kõrvaldatud.  Seega, lisaks energilisusele ja rõõmsameelsusele, peitub D-vitamiini taga veel palju muudki. Vanasti räägiti D-vitamiinist ainult seoses luude tugevuse ja kaltsiumi imendumisega. Tänaseks on erinevad uuringud tõestanud, et madal D-vitamiini tase veres (alla 50 nmol/l) võib olla seotud jämesoole vähki haigestumisega,  lihaste nõrkuse, raskustundega jalgades, krooniline lihaste ja/või luude valulikkusega, diabeedi, kurnatuse, kergesti väsimise, sagedaste infektsioonide, kõrgvererõhutõve, erinevate südameveresoonkonna haiguste  ja isegi depressiooniga.

Rohkem õnnehormooni

Suvel toodab meie organism kaks korda rohkem õnnehormooni ehk serotoniini kui talvel.

Serotoniini toodetakse aminohappest nimega trüptofaan, seda leiab valkudest. Mõnusas koguses leiab seda näiteks toorkakaoubadest. Eelista just toorkakaod, sest selles on 30 protsenti rohkem trüptofaani kui tavalises kakaos. Võid alati süüa ka  kolm tükikest tumedat šokolaadi (kakaooasisaldusega 70 protsenti). Aga trüptofaani leiad ka näiteks kalkunifileest (või ükskõik millisest teisest lihast), pähklitest, tofust, täisteratoodetest, puu- ja juurviljadest, piimatoodetest, kaunviljadest (oad, läätsed), kanamunadest, seesami- ja päevalilleseemnetest. Selleks aga, et õnnehormooni oleks kergem toota, soovitatakse enne valgulise toidu söömist võtta enne kaks ampsu midagi süsivesikurikast – näiteks pool banaani ja siis kanafileed.

Veresuhkru mäng

Veresuhkru stabiilsus on energilisuse ja vitaalsuse seisukohalt oluline näitaja. Kui veresuhkur tõuseb liiga kiiresti, langeb sellele ka sama kiire langus, mis tekitab väsimust ning nõrkustunnet. Seepärast ongi eriti oluline süüa aeglaselt imenduvaid süsivesikuid ning panna toidus rõhku kiudainete sisaldusele - ka need aitavad veresuhkrut stabiliseerida. Veresuhkrut aitab stabiliseerida ka viis toidukorda päevas ehk kaks (vajadusel kolm) vahepala lisaks põhitoidukordadele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles