Karulauk ehk metsik küüslauk on eestlastele oluline taim igakevadisel toidulaual. Esimeste veidi soojemate maikuu ilmadega kasvu viskavale karulaugule meeldib niiske pinnas, samuti saab seda kasvatada koduaias.
Metsas karulauku korjates võiks tähele panna, et korvi ei satuks ekslikult karulaugu lehtedele väga sarnased piibelehed. Eelnevalt tuleb taime nuusutada – kui lehel puudub tugev küüslaugulõhn, on tegemist hariliku maikellukese ehk piibelehega. Kuna karulauk kuulub 3. kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka, ei tohi karulaugu kasvukohti liigse korilusega kuritarvitada.
Enim tuntakse karulauku just tema õhukeste, terava tipuga lehtede poolest, millest valmistatakse pestot ja risotot, peenelt hakituna sobib see suurepäraselt ka värskesse salatisse. Tippkokk Pihel soovitab aga söögitegemisel kasutada ka karulaugu teisi osasid, nagu õisi, õiepungasid ja seemneid.
Karulaugu õiekobaratest saab mai lõpus-juuni alguses pärast nende õitsemist valmistada krõmpse karulaugukappareid. Selleks tuleb õitsenud õiekobarad panna võrdsetes kogustes õunaäädikast, suhkrust ja veest valmistatud marinaadi. Karulaugukappareid soovitab ta kasutada roogades, mis vajavad veidi lisahappesust.