Mis peitub üha enam tähelepanu köitva mõiste taga? Miks meil supertoitu vaja on ja kuidas seda tarvitada?
Kui tihti räägitakse, et kiire elutempo on toonud kaasa kehvad toitumisharjumused, siis valikud langetame eeskätt ikkagi ise, olgu nii kiire kui tahes. Energiatasemest organismis sõltub otseselt see, kuidas mõtleme, kas jaksame liigutada, tunneme huvi eneseteostuse vastu või kuidas meie tervis vastu peab. Siin tulebki mängu toitumine – söögist võiks mõelda kui kütusest, mis paneb mootori korralikult tööle, kui see on kvaliteetne.
Enamik inimesi ei toitu tasakaalustatult mitte seetõttu, et tervislik toit oleks kättesaamatu, pigem on küsimus harjumustes ja teadlikkuses. Pitsa tellimine võtab sama kaua aega kui smuuti valmistamine – esimesele supertoitu lisada ei õnnestu, teise aga küll. Võrdlus võib paista esmapilgul meelevaldne, kuid kui pitsast saame parimal juhul valgurikast liha, siis supertoiduga rikastatud smuutist suudab organism omistada nii valgu, tervislikud rasvad kui ka mineraalained ja vitamiinid.
Tehistoit versus looduslik
Mõiste supertoit esimene osa «super» ütleb palju – supertoit sisaldab väga suures koguses paljusid erinevaid toitaineid. Näiteks on ühes marjas või kaunas koos suur hulk kehale vajalikke vitamiine, mineraale, antioksüdante, valku, kiudaineid ja rasvu. Teisisõnu, superkooslus otse loodusest, mida inimorganismil tervena püsimiseks vaja on.
Samas, kõik looduslik ei võrdu supertoiduga, loodus on mõnel juhul olnud heldem kui teisel. Võrreldes niinimetatud tavatoitu supertoiduga, saame sellised näited - spirulina, mis on paljudele tuntud erinevatest detox-toidulisanditest, sisaldab 26 korda rohkem kaltsiumit kui piim. Camu-camu mari sisaldab 40 korda rohkem C-vitamiini kui apelsin. Chia seemned sisaldavad 8 korda rohkem omega 3 rasvhappeid kui lõhe.