Miks võiks süüa ka arbuusiseemneid?
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
22. august 2016, 16:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lastele räägitakse vahel õudusjutte, et kui arbuusiseeme alla neelata, hakkab kõhus arbuus kasvama. Hirm paisuva kõhu ees on utsitanud paljusid hoolsalt kõiki arbuusiseemneid välja sülitama, et neist ükski kogemata makku ei jõuaks. Tegelikult on arbuusiseemned väga kasulikud, kuid nendega tasub enne söömist veidi vaeva näha.
Arbuusiseemneid tuleks enne söömist idandada ja koorida, et neist maksimaalselt kasu saada, nagu ka kõrvitsaseemnete puhul. Kui seemneid on idandatud, kooritud ja kuivatatud, saab neist mõnusa valgurikka vahepala, mis on omanäoline ja tõesti maitsev. Kõigest 28 grammis arbuusiseemnetes on 10 grammi valku, mis ületab kõvasti näiteks Kreeka jogurti valgusisalduse, kirjutab Huffington Post.
Idandatud seemned on aga veelgi toitainerikkamad kui ainult kuivatatud arbuusiseemned, sest tänud idandamisele eemalduvad neist ained, mis takistaks toitaimede imendumist ning need muutuvad kergemini seeditavamaks. Idandamise mõiste on siinkohal mõistagi tinglik, sest seemnetel ei lasta päris võrsuma minna.
Seemnete aktiveerimiseks pane arbuusiseemned purki, vala peale leiget vett ja lisa pool tl meresoola. Kata purk marlitükiga ja jäta soovitud ajaks seisma. Seejärel kurna seemned, koori ära ja pane kuivama.
Peale valkude on arbuusiseemnetes ka rikkalikult B-vitamiini, magneesium ning monoküllastumata ja polüküllastumata rasvu. Seega on need eriti kasulikuks suupisteks südamehaigetele, vähendades kolesteroolitaset ja põletikke.
Maitse poolest ei meenuta arbuusiseemned sugugi arbuusi. Pigem võib neid võrrelda päevalilleseemnetega, kuigi viimaste maitse on tummisem ja pähklisem. Kooritud arbuusiseemned sobivad hästi salatisse, pähklisegusse või ka eraldi suupistena.