Kaheksa eksootilisema maiguga liha, mis on üllatavalt tervislikud
17. mai 2016, 15:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uudishimulikud lihasööjad proovivad hea meelega uusi maitseid ja ei kohku ära ka alligaatori liha ees. Andke andeks veganid, see lugu ei ole teile.
Kuna eksootilisemat liha võib leida üha rohkem ka restoranide menüüst, tasub teada, milline on kitse või jänese toiteväärtus. Tuleb välja, et seast ja veisest on palju tervislikumaid lihasid, milles on vähem rasva ja rohkem valku. Pealegi on laiem lihavalik keskkonnale vähem koormav, mistõttu võiks tuttavale lihaollusele vahelduseks proovida ka midagi uut, kirjutab Greatist.
Alljärgnevalt välja toodud toitumisinfo põhineb 85-grammiste küpsetatud lihatükkide analüüsil, mis on teostatud Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeeriumi tellimusel.
Piison
Kilokaloreid (välisfilee, lahja): 145
Rasvu: 5 g
Küllastunud rasvu: 2 g
Valke: 24 g
Kolesterooli: 73 mg
Toitainete poolest on piison veisest* tükk maad etem, sest selles on vähem küllastunud rasvu ja kaloreid, aga neli korda rohkem oomega-3-rasvhappeid. Põhja-Ameerikas kasvava piisoni maitse sarnaneb veisele nii maitse kui tekstuuri poolest, kuid mõni väidab, et selle maitse on võrreldes veisega magusam ja külluslikum.
Küülik
Kilokaloreid: 167
Rasvu: 7 g
Küllastunud rasvu: 2 g
Valke: 25 g
Kolesterooli: 70 mg
Jänese- või küülikuliha on maheda maitsega ja toitainerikas, mistõttu pakutakse seda tipprestoranides üha rohkem. Ühes portsjonis on rohkem valke kui veises või kanas, küllaga rauda, fosforit ja kaaliumi. Küülik on veisest ka jätkusuutlikum lihaallikas, sest ta sööb rohtu, mitte teravilju.
Jaanalind
Kilokaloreid: 132
Rasvu: 3 g
Küllastunud rasvu: 1 g
Valke: 24 g
Kolesterooli: 79 mg
Kuigi jaanalinnul on kaks jalga, suled ja tiivad, ei maitse tema liha nagu meile tuttav linnuliha. Selle punast liha võrreldakse enim hoopis mahlase steigiga. Veisest on aga selles oluliselt rohkem B-vitamiini.
Hirv
Kilokaloreid: 162
Rasvu: 3 g
Küllastunud rasvu: 2 g
Valke: 31 g
Kolesterooli: 96 mg
Hirveliha võrreldakse samuti enim veiselihaga, kuigi seda süües on siiski tunda, et tegu on ulukiga. Kuna see on nii lahja, on selles väga vähe kaloreid, rasva, küllastunud rasva ja kolesterooli. Seevastu on selles palju valke ja rauda. Hirvelihast saab väga maitsvat vinnutatud liha.
Põder
Kilokaloreid: 124
Rasvu: 1,5 g
Küllastunud rasvu: 0,5 g
Valke: 26 g
Kolesterooli: 62 mg
Võrreldes hirvega on põdral mahedam, kergelt isegi magus mekk. Toiteväärtuse poolest on mõlemad ulukid sarnased, kuid põdras on veelgi rohkem B12-vitamiini ja rauda.
Vutt
Kilokaloreid: 193
Rasvu: 12 g
Küllastunud rasvu: 3 g
Valke: 21 g
Kolesterooli: 73 mg
Vutti küpsetatakse enamasti sammoodi nagu kana või kalkunit. Ka selles on palju valke, rauda, tsinki ja magneesiumit. Kuigi selle maitse on teistest levinud linnulihadest veidi tugevam, on kastmetes, suppides või tugevalt vürtsitatud toitudes väga raske vahet teha, kas tegu on kana või vutiga.
Kits
Kilokaloreid: 122
Rasvu: 2,5 g
Küllastunud rasvu: 1 g
Valke: 23 g
Kolesterooli: 64 mg
Kitseliha on väga toitainerikas ja samas on selles vähem kaloreid ja rasva kui veises või kanas. Sarnaselt küülikutele tasub ka kitse keskkonda silmas pidades rohkem lihaks kasvatada, sest ta sööb rohtu, mitte teravilju. Kits ei ole magus ja võine nagu veis. Sel on tugev ja omanäoline maitse.
Alligaator
Kilokaloreid: 232
Rasvu: 4 g
Küllastunud rasvu: 0 g
Valke: 46 g
Alligaatoriliha on väga rasvavaene ja selles on palju valke, kuid selle toiteväärtusest on vähe kasu, kui seda serveeritakse frititult, nagu tavaliselt lõunas tehakse. Alligaatori liha on valge ja väga kerge tekstuuriga, mistõttu võrreldakse seda tihti sea või kanaga.
*Võrdluseks on tavalises veise sisefilees
Kilokaloreid: 275
Rasvu: 21 g
Küllastunud rasvu: 8 g
Valke: 20 g
Kolesterooli: 72 mg