Kaalulangetaja sööb ka liha ja piima

Mai Maser
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Figuurisõprade peakonsultant Mai Maser kirjutab, et inimene on segatoidu sööja ja see on kindlustanud meie arengu just selliseks nagu me seda täna oleme: mõtlemisvõimeline, arukas, õpivõimeline ja -himuline, erineva intelligentsustaseme ja IQ-ga, tundeküllane, järglasi saav ja neid üles kasvatav, geneetilist pärilikkust edasi kandev, kohanemisvõimeline.

Evolutsiooni käigus oli aju kasvamisele ja arenemisele otsustava tähtsusega tule kasutusele võtmine ning koos sellega alguse saanud küpsetatud toidu söömine. Alles küpsetatud liha ja tõukude ning küpsetatud teravilja söömine andis suure tõuke valkude omastamisele  ning aju kasvamisele ja mõtlemisvõime arengule.

Sellest kõigest lähtuvalt on vajalik ja võimalik, et igaüks, ka kaalulangetaja, saaks toiduga kõiki toitaineid, milleks on süsivesikud, valgud ja rasvad, lisaks vitamiinid, mineraalained, taimsed toitained. 

Igal toitainel on oma vastutusala inimese organismi harmoonilises toimimises ja inimese elus.  Täna jagame toiduained kuude gruppi (teraviljatooted ja kartul; puu- ja köögiviljad; liha-kala- muna = loomse päritoluga toiduained; piim ja piimatooted; õlid ja rasvad; suhkur, maiustused, näksid). Igast toidugrupist tuleks nädala jooksul süüa toitu mõõdukas  koguses selleks, et saaksime:

valku - kudede ja rakkude kasvamiseks, põletikuvastaste ühendite tekkeks, geenide kujunemiseks ja pärilikkuse  edasikandmiseks, loote arenguks jm.

süsivesikuid - energiaks, lihastööks, aju tööks, seedemikroobide toiduks (kiudaineid), immunsüsteemi jaoks vajalikku tuge,  jne.

rasvu - keha temperatuuri hoidmiseks, rasvlahustuvate vitamiinide omastamiseks (A, D, E ja K vitamiin), hormoonide ja ensüümide sünteesiks, aju tegevuseks jne.

Keha talub lühiaegset mõne aine vähesust või puudumist, kuid seda mitte pikema aja jooksul.

Valkude vähesusest, eriti aga loomset päritolu asendamatute aminohapete vaegusest tekib kaitsekehade puudulikkus, mistõttu võivad esialgu kerged infektsioonid muutuda kroonilisteks, tekkida oluliste siseorganite fataalsed kahjustused, kujuneda aneemia.

Energia (süsivesikute ja rasvade) puudusest tekib varem või hiljem lihasjõuetus, nõrkus kuni liikumisvõime kadumiseni, mälu halveneb kuni meelespidamine muutub võimatuks, menstruatsioonid lakkavad, tekib üldine kahheksia ehk organite kõhetumine. Ka neerud ja maks ei suuda enam oma tööga toime tulla. Halveneb kaltsiumi imendumine, ohustab luumurdude teke jm.

Muutused ei ole  otsekohe nii drastilised, kuid kui suures osas need välja kujunevad, sõltub individuaalsusest ja nälgusastmest. Kindel on see, et endaga ei tohiks küll keegi eksperimenteerida.

Ülekaalu tekke kartuses on alati võimalik söödud toidukoguseid vähendada ja/või liikuda rohkem, kuid kahtlemata tuleb jääda ellu ja terveks! 

Ükski alternatiivne soovitus mõne toidugrupi väljajätmiseks või nendest eraldi söömiseks muudab vaid elu keeruliseks, lihtsalt ei ole füsioloogiliselt vajalik ja seab tervise ohtu. 

Ainult mitmekülgsed valikud tagavad tervise ja edukuse ning normaalse kehakaalu.

Foto: Figuurisõbrad
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles