Kas lohutustoidud mõjuvad tõesti lohutavalt?

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Iga kokasaateid armastav inimene teab, et aeg-ajalt öeldakse mõne rasvasema ja kaloririkkama toidu kohta «lohutustoit». Tihtipeale seostatakse selliseid roogasid just sügise- ja talveperioodiga. Kas need toidud pakuvad tegelikult ka lohutust?

Siis, kui kortermajades polnud veel keskkütet ja ka autod olid külmal perioodil reeglina jahedad, tundus loogiline süüa kaloririkkaid toite, et valmistada keha talveks ette. Aga kas me praegu vajame selliseid toite, küsib Judith J. Wurtman psühholoogiaportaalis Psychology Today.

Kahtlemata näevad lohutustoidud head välja. Need on reeglina isetehtud ja neist õhkub teatud turvatunnet, mida saab pakkuda vaid kodune toit. Kui tuleme tuule, vihma või lume käest, siis pole midagi mõnusamat, kui lõõgastuda head toitu nautides. Sellise toidu juures on olulisel kohal ka lõhn, mis tervitab meid juba koridoris ja meelitab söögilaua juurde.

Scanpix
Scanpix Foto: SCANPIX

Kuigi lohutustoit sisaldab palju kilokaloreid, pakub see tõepoolest meile teatud lohutust. Osaliselt on asi selles, et neid toite ei saa käigupealt süüa. Need road nõuavad tähelepanu, nad on keerulised, neis on palju komponente, mida tuleks nautida eraldi ja koos. Lohutustoit võib olla soe, lausa tuline, seega ei saa selle söömisega kiirustada, kuna võid oma suud kõrvetada. Lohutustoitu nautides pöörame tähelepanu selle maitsele ja tekstuurile. Me õhtustame, mitte ei söö. Sel moel käitudes oleme rohkem teadlikud ka sellest, milline ruum ja keskkond meid ümbritseb.

Kui me sööme süsivesikuterohkeid lohutustoite, siis tunneme rahulolu ja rahu, sest aju töötab serotoniini. Serotoniin on ajukemikaal, mille tootmine on pimedal ajal veidi väiksem, mistõttu võime olla pinges, kergesti ärrituvad ja närvilised. Serotoniini vähene kogus muudab stressiga toimetuleku keerulisemaks. Süsivesikuterohked toidud lohutavad meid, sest panevad aju serotoniini tootma ja täites hästi kõhtu. Me lõpetame oma roa, patsutame rahulolevalt kõhtu ja mõtleme: «Kõht on täis… kas polnud mitte maitsev?»

Scanpix
Scanpix Foto: SCANPIX

Ent nende toitude juures on üks komistuskivi: lohutustoidud sisaldavad tavaliselt üsna palju rasva. Kui toiduportsjon on väike, siis ei põhjusta lohutustoidu nautimine kehakaalu kõikumist. Aga mõne magustoidu retsept on selline, et üks portsjon sisaldab 35-40 grammi rasva, muutes desserdi liialt kaloririkkaks. Ja seda ei saa õigustada ka külma ja pimeda perioodiga, sest kaalu jaoks ei oma aastaaeg mingit tähtsust. Premeeri end lohutustoiduga pärast seda, kui oled mitu tundi lehti riisunud, puid lõhkunud või lund lükanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles