Sibul ja küüslauk – armastad või vihkad?
14. september 2010, 17:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sibula ja küüslaugu näol on tegu iidsete viljadega, mida on nii sügavalt austatud kui ka kirglikult vihatud, kirjutab Kaubamaja ajakiri Hooaeg.
Kuigi pärit on need võimsatoimelised juurikad Kesk-Aasiast, kus neid on kasvatatud juba üle 5000 aasta, hindasid sibulat-küüslauku eriti vanad egiptlased.
Ka eesti rahvameditsiinis on sibul ja küüslauk olnud ja on praegugi kõige populaarsemaks ja kättesaadavamaks ravimiks. Juba ammustel aegadel raviti küpsetatud sibulaga paiseid, ville ja nahapõletikke, toorest sibulat söödi peavalu, külmetuse ja nohu korral. Küüslauku aga manustati, et parandada enesetunnet, tugevdada südant, korrastada vererõhku ning soolestiku mikrofloorat.
Mis ei tapa, teeb tugevaks
Küüslauku peetakse lausa koduseks imerohuks. Tänapäeva meditsiinis leitakse vanadele ravimeetoditele järjest uusi tõestuseid: küüslaugust on leitud üle 200 keemilise ühendi, mille hulka kuuluvad A- ja B-grupi vitamiinid, ohtralt mineraalaineid ja mikroelemente.
Küüslaugu kurikuulsat lõhna põhjustab allitsiin – tugevatoimeline lenduv antibiootikum, mis hoiab ära põletikke ja hävitab baktereid. Kuumutamisel allitsiin osaliselt hävib, seetõttu soovitatakse küüslauku süüa just toorelt.
Allitsiini lenduval omadusel põhineb ka vanaema nipp: nakkushaiguste eemal hoidmiseks tuleb kaela riputada küüslauguküüntest kee, kust kehasoojuse mõjul tungivad küüslauguaurud ninna ja tõrjuvad kõik viirused eemale.
Paljudele inimestele on küüslauk vastuvõetamatu just tema tugeva lõhna poolest ja seetõttu, et pärast küüslaugu söömist hingeõhk haiseb. Hingeõhust küüslaugulõhna eemaldamiseks võib närida kas kohviube, petersellilehti või apteegitilli seemneid.
Samas kompenseerib tugeva lõhna temast saadav suur kasu: imerohi tugevdab organismi kaitsevõimet, mõjub hästi hormoonsüsteemile, on abiks külmetushaiguste puhul, toimib põletikuvastaselt, tugevdab südametegevust, reguleerib vererõhku, alandab vere kolesterooli taset, hoiab ära veresoonte lupjumise ja ennetab vähi teket. Kindlasti võib lugeda sibulat ja küüslauku gripivaktsiiniks number üks.
Vägilased toidulaual
Peale selle, et sibul ja küüslauk on suurepärased ravimid, on nad asendamatud ka paljude toitude maitsestamisel. Vaatamata tugevale maitsele ja vängele lõhnale on mõlemad köögiviljad kasutusel peaaegu kogu maailmas.
Sibulat armastavad maailmas üle kõige prantslased ja venelased, küüslauku aga hispaanlased ja Aasia riikide rahvad. Paljud maailmakuulsad sibula ja küüslauguga toidud on ka Eestis väga armastatud ja populaarsed: prantsuse sibulasupp, sibulapirukas (quiche), venelaste borš ja pliinid punase kalamarja, hapukoore ja hakitud sibulatega, hispaanlaste küüslaugu ja oliiviõliga ahjusaiad, küüslaugukaste ja grillitud krevetid küüslauguõlis, Tai küüslaugukrevetid teravas kastmes, erinevad Aasia karrid jne.
Küüslauk on ideaalne ka kastmetesse ja paljudel riikidel on oma kuulus küüslauku sisaldav salati- või dipikaste. Näiteks hispaanlastel on alioli ehk küüslaugumajonees, prantslased nimetavad oma küüslaugumajoneesi aioli’ks, kreeklastel on suurepärane tzatziki (kurgi-jogurti-küüslaugukaste) ja skordalia (kartuli-küüslaugupüree), itaallastel rohkelt erinevaid pestosid, Mehhikost on aga pärit kuulsad vürtsikad salsakastmed ja guacamole (avokaado-tomati-sibula-küüslaugukaste).