Söökla kutsub

Verni Leivak
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liiga viisakas teenindus: 
toidujagaja 
Aksana pole nooruse tõttu nõuka-aega ilmselt näinudki ja arvab seetõttu, et klient on kuningas. Muide, kõik toidud on «Sööklas» tund enne sulgemist veerandi võrra odavamad.
Liiga viisakas teenindus: toidujagaja Aksana pole nooruse tõttu nõuka-aega ilmselt näinudki ja arvab seetõttu, et klient on kuningas. Muide, kõik toidud on «Sööklas» tund enne sulgemist veerandi võrra odavamad. Foto: Toomas Huik

Õnnelikud on need, kes mäletavad nõukaaegseid sööklaid, kus toidujagaja kalakotleti sulle vaat et näkku viskas ning nõudepesija või koristaja külastajaid libeda lapiga terroriseeris. Õnnelikud on nad sellepärast, et neil on, millega praegust elu võrrelda.

Tallinnas Tondi trammide lõpp-peatuse lähedal asubki sõna otseses mõttes Söökla, kus toidud nõukaklassikast, ehkki kerge tänapäevamööndusega. Peedi-hakklihakastmele, vürtsikatele kapsarullidele, ülipehmeks hautatud sealihale ploomikastmes, mahedale kartulisalatile ja rosoljele, leigevõitu, aga krõmpsuva kurgiga kanarassolnikule ja rammusale püreesupile sekundeerivad vahukoor mandariinikisselliga ja mõõdukalt magus rabarbri-toorjuustuvaht. Mida sa, nõukogudeaegne hing, veel tahad!

Eklektilises interjööris, kuhu kuuluvad muu hulgas vakstuga kaetud lauad, sektsioonkapp telekaga, märgivaip, transistorraadio ja trellitatud aknad, on vaid mõni puudus – liiga maitsev toit, liiga viisakas teenindus, toidu- ja kloorilõhna ning nõukaaegsete toidunõude puudumine.

Menüüst

Rassolnik kanaga 1,90 eurot

Hakkliha-peedikaste 2,50 eurot

Mandariinikissell 1,25 eurot

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles