Rosinajuustune äratus

Foto: Hele-Mai Alamaa / Eesti Naine, Romi Hasa

Hommik algab tavaliselt äratuskella, hambapasta ja dušiveega. Aga sinna võiks mahtuda ka kodumüsli või rosinajuustu amps, pakub fotograaf Hele-Mai Alamaa. 

Kahtlemata on marjaehtes puder ja vitamiinilaenguga smuuti päevale kelmikam algus kui igituttav topsijogurt või kuhtunud vorstivõileib, teab Anne&Stiili fotograaf ja Eesti Naise köögitoimetaja Hele-Mai Alamaa omast käest.

Eriti siis, kui laua taga ootel tema pojad Kutt (7), Laur (5) ja Luukas (3). Kui asja juurde käib veel demokraatiamäng, kus igaüks võib valida pudrule kõige ihaldusväärsema lisandi ja omletile lemmiktäidise, pole erilist tõrkumist karta.

«Kui väikemees on saanud menüü ise koostada, sööb ta tavaliselt taldriku viimseni tühjaks,» kinnitab Hele-Mai, kelle arvates valikuvabaduses peitubki trikk juhatada laps kirjumale toidurajale kui tšipsid ja friikad.

Põhikavalus peitub selles, mille vahel neile valida anda: piim või kokakoola või vesi, või hoopis piim või vesi. Köögiviljadki saab kangidena vaagnale mustriks sättida... ja läinud need ongi. «Mulle ei maitsenud lapsena vist miski. Sest lasteaias mind sunniti sööma,» tuletab ta meelde lapsepõlve lõputuid norutamisi aedvilja-piimasupi seltsis.

Et Hele-Mai sõprade sekka tekkis ühtäkki palju lapsevanemaid ja meeltes toonis tundmus, et väikesed marakratid ei söö tõesti peaaegu midagi, kirjutas ja pildistas ta üles ahvatlev-südamliku raamatu «Toidud, mida lapsed tõesti armastavad».

Road, ka hommikusöögid, on seal lihtsad ja kodused, tõstes esile puhta, värske ja kodumaise toidukraami, mida ta isegi armastab ja tihti turult otsimas käib. Siiski, kõik tuttavlik on ses helemailikult värvikama palega. Nii nagu ta valdab fotograafina kunsti panna pildistades inimene end kauni ja väärikana tundma, teeb ta seda üdini argise toiduga – ja kõige igavamast kotletist saab peibutav staar.

«Värvid,» reedab ta olulisima, mis tema loomingule omane. Hele-Mai toite ehivad rõõsad granaatõunaseemned, veripunased maasikad, kärtsroheline salat; fotolavastusi rõõmsavärvilised õhupallid, lilled, roosad vidinad, vallatud seebimullid. «Tähtis on ka maitse ja sisu. Värviline ja värske meeldib kõhulegi, see pole üksnes silmadele söömiseks,» ütleb ta.

Aga söögipeod sõpradele ja maitseküllased toidukatsetused on Hele-Mai ellu kuulunud ammu enne, kui ta hakkas ajakirjaveergudel kirjeldama sõprust koriandriga või rääkima pidulauast, kus ahjukartulid said seltsiks maapirne, pastinaaki ja kirsstomateid.

Nüüd on toidulõbu mõnikord lihtsalt poolsunduslik. Ja kui varem meeldis talle kokku miksida võimalikult palju eri maitseid, siis nüüd on ta ringiga tagasi klaarima stiili juures.

Igatahes pole kokkamine talle mitte kunagi tähendanud tüütut kohustust, vaid pigem mõnu, teraapiat, pääseteed muust ja soovi sõpradele midagi head pakkuda. «Ma lihtsalt armastan hästi süüa, selles ongi asi!»

Sõrnikud
•    3 muna
•    2 dl jahu
•    600 g kohupiima
•    suur peotäis rosinaid
•    3 sl suhkrut
•    näpuotsaga soola
•    praadimiseks õli

Klopi munad soolaga lahti. Lisa jahu, sega hoogsalt, siis kohupiim, suhkur ja rosinad. Kui kasutad juba magusat kohupiima, ole suhkruga ettevaatlik. Klopi kõik ühtlaseks. Prae keskmisel kuumusel ja suhteliselt rohkes õlis kuldseks. Keeramisel tuleb olla küllaltki ettevaatlik, et koogid ei laguneks.
Serveeri mee, moosi või hapukoorega, lastes kookidel enne pisut taheneda. Kohupiimapannkookidel on üks eriti hea omadus: külmalt on nad vaat et veel maitsvamad.  

Vitamiinid, auuu...
2 võimalust

Klassikaliseks smuutiks
•    1 banaan
•    1 suur apelsin
•    4 maasikat, külmutatud sobivad imehästi

Mustikasmuutiks
•    200 gr külmutatud mustikaid
•    pisike peotäis värsket piparmünti
•    1 väike banaan
•    poole sidruni mahl
•    1 tl mett

Pane kõik komponendid blenderisse, pigista juurde apelsinist mahl ja purusta. Serveeri otsekohe. Uskumatult toitev ja tervislik. Võta seda kui preemiat. Kui kingitust. Jaksab jälle kevadet oodata.

Mustikad ei ole siin lihtsalt värvi pärast klaasi sattunud. Loomulikult võib seda jooki teha suveõhtul. Aga siis ei mõista keegi selle õiget hinda. Aga keset pilkast talve – vaat see on luksus!

Kerge amps
musta leiba, hästi sobib koorikleib
Saida juustu rosinatega
 või köömnetega
sutsuke kreeka pähkli puru, kui oled pähklisõber

Saida juustud on ühed suurepärased kodumaised tegijad. Siin siis üks ülilihtne alternatiiv ketšupiga juustusaiale. Armastavad lapsed, suured, isegi koerad.
Soojenda ahi nii 190 kraadi kanti ja aseta leivad koos mehise juustuviiluga restile. Leivad võib enne veel kergelt röstida, siis püsivad need ka juustu all krõbedad. Pidulikkuse lisamiseks võib veidi pähklipuru peale puistata.  

Kodune müsli
•    2 dl kaerahelbeid
•    0,5 dl linaseemneid
•    2 dl kreeka pähkleid
•    2 dl kuivatatud datleid
•    0,5 dl vedelat mett
•    0,5 dl mahedamaitselist õli

Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga. Haki pähklid pisut peenemaks. Datlid jäta esialgu ootama. Puista kõik ained pannile, nõrista üle vedela mee ja õliga. Soojenda ahi 180 kraadini ja rösti segu umbes 20 minutit, iga 5 minuti tagant pisut segades. Lõpuks lisa ka hakitud datlid.

Jahtudes muutub kogu see kraam eriti krõbedaks ja karamelliseks.
Serveerimisel aseta kihiti maitsestamata jogurti ja marjade, puuviljadega. Või proovi hoopis piimaga. Täiuslik. 

Hele-Mai  ja  toit

Parim toit?

Värske, lihtne ja värviline.

Kodune firmaroog?

Salatid. Ka sõpru kostitan hiiglasliku salatiga: all värske salatipõhi, peal pannil praetud kana- või veiselihatükid või krevetid. Vanasti oli kuulus «Hele-Mai salatkastepuder», kuhu käisid kõige erinevamad asjad: riivjuust, vorst, õunad, maasikad, granaat­õunaseemned, küüslauk, hapukoor jm ning mis valati üle näiteks maasikajogurtiga.    

Lemmikud?

Kõik roheline, aed- ja juurviljad. Mõnikord juurde veidike head liha – viimasest võiksin ka täiesti loobuda ja olla taimetoitlane, kuid laste pärast olen paindlikum. Nemad peavad liha sööma.

Mida ei söö?
Pooltooteid. Ka viinereid ega saiakesi. Rasvast ei armasta.

Kiire suutäis?

Tuunikalavõilevad, kus peal konservtuunikala, majoneesi, munarattaid, hapukurgiviile, tomateid, sibulat, kappareid... Või fantaasiaomlett sellest, mis kappi alles jäänud. Purustatud tomatist saab mõnusa supi või pastakastme. Püreesupiks piisab juurikatest, juustust, maitseainetest.   

Söömisreegel?

Kui sööd kas või viis protsenti üle, on ka energiat vähem.

Toit – looming või rutiin?

Pigem loominguline asi. Ma ei võta retsepte üks ühele ja ei soovita ka enda omi üksipulgi järgida. Maitse on erinev, üks tahab soolasemat, teine piprasemat.

Toidu õnnestumise võti?

Muidugi hea tooraine. Hea värske kartul võiga või kartulipuder, kus pole võiga koonerdatud, on supertoit!

Ja asja tuleb alati rahulikult võtta, mitte peljata, et läheb nässu. Kokkamine tuleb enesele mõnusaks mõelda.