Supile!

Kosutav keedus: paprikase chorizo vorstiga. Foto: Karel Oja

Suppi tahaks, õhkab aasta alguses nii mõnigi, kes andnud enesele lubaduse toekaid praade jupp aega mitte süüa. Toidublogija Kätrin Maidla pakub välja kolm erilist supiretsepti.

Kuigi toidublogija Kätrin Maidla (k2trinkokkab.blogspot.com) on suures sõltuvuses magusa küpsetamisest ja sushi rullimisest, ei puudu tema katsetuste kogust ka erinäolised supid.

«Mu eriline lemmik on seljanka chorizo vorstiga, sööme seda korra-kaks nädalas kindlasti,» nimetab ta ühe koduse supisoosiku, millel hispaaniapärane maitsepiisk juures.

Tummised ja kosutavad supid on tema peres külmal ajal vägagi hinnas ja kuuma suvega võrreldes süüakse suppe talvel rohkem. Borši, seljankat, läätse- või lambalihasuppi... Kätrin armastab ka püreesuppe, kuid et elukaaslane on sügavalt lihausku, keedab ta neid harvem.

Muidugi on meediaagantuuris töötaval naisel usina hobikokkajana kööginõrkusi rohkem, nagu ka toidufännidele blogist näha. Ta armastab pannkooke ja üritab nädalavahetustel hoida ilusat pannkookide praadimise traditsiooni. Need hiilgavad ebatavalisusega, olles küll riisi- ja sojapiimast, küll tatrast või hoopis ricotta juustuga.

Aga sushi-pidusid korraldas ta sõpradele ammu enne seda, kui Tallinna mõistliku hinna-kvaliteedi suhtega sushi-kohad tekkisid. Nüüd tuleb seda ette vähem ja enamasti siis, kui pere-sõbrad nõuavad, põhjenduseks «kodus on parem!».

Kätrini eriline kirg on siiski küpsetamine: tema ahjust tulevad nooblid ja hirmkeerulised küpsised makroonid, aga ka vana kooli Moskva saiad, ehtsa mannakreemiga. Et veelgi tõsisemalt retseptiloomesse sukelduda, tegi ta läbi isegi pagari-kondiitri baaskursuse.

Ja lubab, et varsti postitab blogisse terve sarja vanamoodsate saiakeste retsepte, sest poes ju enam õiget vana kooli klassikat ei müüda.

Enamasti näebki tema kokkamine välja nii, et kõigepealt uurib ta teoorias põhjalikult välja, kuis üht või teist rooga, näiteks karrit või lasanjet teha. Pliidi ääres saab see mänguliselt lisandeid ja maitseaineid juurde, kuigi toidu põhiolemus jääb samaks.

Naise kõige pöörasem ja külalistes rohkem elevust tekitanud leiutis on hirvesüdamevõiku. «Imelihtne teha, maitseb superhästi, näeb ahvatlev välja, tekitab sööjates elevust ja arutelu, töötab ka veise- ja lambasüdamega,» toob ta oma toiduloomingust ühe särtsakama näite.

Supp sobanuudlitega

See jaapanipärane supp, mida Jaapanis pakutakse eri lisanditega igas tänavakohvikus, on meie kodus laual sooja eelroana sushi-õhtutel. Kuigi mõningaid koostisaineid igast tavapoest ei leia, ei nõua supi tegemine valmispuljongit kasutades erilist pingutust, kuid pakub sööjatele elamuse. Soba ehk tatrajahust nuudlid on mõnusalt pähklise maitsega, leiad need nt Piprapoest.

Kuuele
•    1 l veisepuljongit (keeda ise või kasuta puljongikontsentraati)
•    5 sl kvaliteetset sojakastet
•    hakitud rohelist sibulat
•    wasabi kastet
•    6 vutimuna
•    200 g sobanuudleid
•    2 tl seesamiõli
Keeda sobanuudlid vastavalt pakendi juhendile, loputa külma veega. Nõruta ja sega hulka seesamiõli. Kuumuta potis veiselihapuljong, lisa soja ja kuumuta kolm minutit. Serveerimiseks jaota supp kaussidesse.

Eraldi anumas vii lauale wasabi, roheline sibul, vutimuna ja sobanuudlid. Need lisab igaüks enne söömist supile ise. Tummisema supi saad, kui pakud juurde lihalõikeid. Proovi lisandina ka riivitud ingverit.

Maitseküllane sibulasupp

Kuigi Prantsuse sibulasupp on paljude kohvikute-restoranide menüüs ja see on klassika, varieerub maitse sõltuvalt kohast üsna palju.  See retsept pärineb mu itaallasest sõbra, kokk Leo retseptivaramust. Tema lihtne, ülearuste lisamaitseteta tõlgendus võlub ära ka need, kes sibulat muidu ei armasta.

Neljale:
•    4 suurt sibulat
•    natuke õli
•    2 sl võid
•    soola, valget pipart
•    1–1,5 l aedviljapuljongit
•    4 jämedat viilu ciabatta’t
•    oliiviõli
•    100 g riivitud Gruyere’i juustu

Koori sibulad, poolita ja lõika õhukesteks poolkuu-kujulisteks ribadeks.
Kuumuta potis õli ja või, lisa sibulad, natuke soola ja hauta madalal kuumusel 10 minutit. Seejärel tõsta kuumust ja prae mõni minut, kuni sibulad kergelt pruunistuvad – just see ongi Leo nipp, mis supi nii maitsvaks muudab.

Lisa nii palju köögiviljapuljongit, et sibulad oleksid vedelikuga 2 cm jagu kaetud, ja lase kaane all madalal tulel aeg-ajalt segades tund aega podiseda. Samal ajal rebi ciabatta’st suupärased tükid, piserda kergelt üle oliiviõliga ja rösti ajus kuldseks.

Tunni möödudes maitse suppi, vajadusel lisa soola ja veidi valget pipart. Jaota supp kaussidesse, pane peale ciabatta-krutoonid ja raputa üle riivitud Gruyere’i juustuga.

Tummine chorizo vorsti supp

Hispaania pole kuulus ainuüksi tapaste ja paella, vaid ka suitsutatud paprikapulbriga maitsestatud chorizo vorsti poolest. See sobib kergelt praetuna tapaste liuale, samuti paellasse ja läätseroogadesse. Ka Eesti roogadele annab see vorst päikeselist maitsesügavust: proovi kruubipudru peal või omleti lisandina. Hea hinnaga ja parajalt vürtsist vorsti võib leida nt Prismast.

Neljale

•    300 g chorizo vorsti
•    4 keskmist porgandit
•    4 keskmist sibulat
•    2 suurt punast paprikat
•    400 g purustatud tomateid
•    1 kikerhernekonserv
•    4–6 sl sojakastet
•    4 sl granaatõunakastet Nasharab
•    soola, pipart, suhkrut
•    1 sl (veini)äädikat
•    1–1,5 l kuuma vett
•    praadimiseks õli
•    serveerimiseks siledalehelist peterselli, mõnd krõbeda koorikuga saia

Lõika porgand, paprika ja sibul õhukesteks viiludeks. Lõika chorizo vorst pikuti pooleks ja seejärel poolkuu-kujulisteks tükkideks. Vala poti põhja natuke õli, lisa vorst ja prae mõni minut. Lisa tükeldatud porgand, sibul, paprika ja prae keskmisel kuumusel 10 minutit aeg-ajalt segades. Chorizo’s olev paprika värvib kõik mõnusalt tumepunaseks.

Lisa potti purustatud tomatid, maitsesta soola-pipraga ning lase madalal kuumusel kaane all 20 minutit podiseda. Lisa kuum vesi ja kikerherned. Lase keema tõusta ning maitsesta soja, granaatõunakastme, äädika ja suhkruga.

Maitse peab olema hapukas-vürtsine ja hästi tasakaalus, suhkur aitab hapukust tasakaalustada, soja lisab teistmoodi soolakust. Vajadusel lisa ka pipart.
Lase supil kaane all 20 minutit madalal tulel podiseda, et maitsed ühtlustuksid. Puista üle hakitud peterselliga, kõrvale paku head saia.


Kätrini supinipid
•    Supi õnnestumise võti on hea puljong. Kui pole aega seda ise keeta, võiks eelistada vedelaid puljongi­kontsentraate, kus sees aus kraam (saadaval nt Marks & Spenceris, Kaupmehes). Enamik puljongikuubikuid sisaldavad liialt soola ja keemiat, v.a Herbamare.

•    Kõik supipõhja köögiviljad võiks enne potis õli-või segus kergelt läbi praadida ja isegi pruunistada, alustades kauem küpsevatest juurviljadest ja lisades järjepanu muu. Kasutan seda nippi kiirel ajal ka poe purgisuppide puhul: või-õli potti, siis supipõhi, 5–10 minutit hautamist ja kerget pruunistamist, alles seejärel supp keema.